Hommikusöögi sööjatel on toitumine üleüldisemas mõttes paremas olukorras - enamjaolt on neil inimestel ka harjumus rohkem puu- ja juurvilju süüa, piima juua ning täisteratooteid süüa. Seda siis võrdluses nendega, kes üldse hommikusööki ei tarbi, kirjutab Consumer Reports.

Kuna õhtusöögi ja hommikusöögi vahele jääb kõige pikem periood, mil organism toitu ei saa, on hommikusöögil sinu organismile olulisim roll võrreldes mistahes teise toidukorraga. Kahe tunni jooksul pärast ülesärkamist võib muuta väga palju.

Näiteks seda, kuidas sinu keha kogu ülejäänud päeva jooksul glükoosi toodab või millisel tasemel on veresuhkur.

Glükoositase tõuseb iga kord, kui sööd. Sinu kõhunääre toodab innsuliini, et suunata glükoos rakkudesse, kus sellest energiat toodetakse. Uuringud on näidanud, et glükoosi ja insuliini õige taseme hoidmisel on väga oluline roll seedimisele ja üleüldisele tervislikule seisukorrale.

„Pärast tervislikku hommikusööki tõuseb veresuhkur natuke. Kulub aega, kuni su kehas see imendub," ütleb Harvardi kooli epidemioloog ja toitumisteadlane Eric Rimm. „Seetõttu võib võib hommikusöök hoida sinu kõhu täis kuni lõunani, mis võib ajaliselt tähendada kuni viit tundi."

Kui sina hommikusööki vajalikuks ei pea, võib selline möödunud õhtusöögist kuni lõunasöögini kestev paastumine vallandada palju suurema koguse „näljahormoone", mis viivad omakorda ülesöömiseni. See omakorda põhjustab glükoositaseme järske tõuse ja langusi.

„Kõhunääre toodab konstantselt insuliini, et kompenseerida glükoosi kõrget taset. Selline pikaajaline protsess võib tuua kaasa diabeedi," ütleb Rimm.

Kuid oluline pole lihtsalt söömine vaid ka see, mida sa sööd. Kui sinu ettekujutus hommikusöögist on sõõrik ja kohv, või suhkrut täis hommikusöögihelbed klaasi mahlaga, siis nii tekitad sa iseendale vaid ainevahetuslikke häireid.

Õnneks saab hommikusöök olla ka tervislik. On väga palju traditsioonilisi hommikusööke, mis maitsevad hästi ja on samal ajal ka sulle head.