Maxima turvajuht Tauri Sepp edastas, et iseteeninduskassade puhul on lähtutud eelkõige ostjate mugavusest, kuid arvesse on võetud ka võimalikke kuritarvitusi.

„Seepärast toimub lahtiste kaupade kaalumine kasutatavas iseteeninduskassas ning iseteeninduskassade alal viibib pidevalt ka meie töötaja", selgitas Sepp.

Kui klient üritab poest lahkuda kauba eest tasumata, kutsume vajadusel politsei.

Alates esimeste iseteeninduskassade paigaldamisest 2014. aastal kuni tänaseni, mil sellised kassad on igas neljandas Maxima kaupluses, on selliseid rikkumise katseid - olgu kaalukaubaga või osade ostude skaneerimata jätmisega - olnud vaid väga üksikuid. „Neid avastades oleme käitunud sarnaselt olukorraga, kus klient üritab lahkuda poest kauba eest tasumata, sh kutsudes vajadusel politsei," edastas Sepp.

Rimi kommunikatsioonispetsialist Katrin Bats nentis, et iseteeninduskassade puhul on pahatahtlik tegevus võimalik samamoodi nagu kõikide teistegi teenuste puhul.

„Sellise tegevuse vältimiseks oleme endile jälgimissüsteemi loonud, ent see ei pruugi ilmselt kõiki pahategusid tuvastada," selgitas Bats.

Samas on Rimi pea aastase kogemuse põhjal Batsi sõnul võimalik öelda, et pole põhjust Rimi iseteeninduskassade kasutajate aususes kahelda.

Meil on lisaks pistelisele ostukontrollile kasutusel ka turvameetmed, mida ei ole võimalik avaldada.

Coopi pressiesindaja Martin Miido ütles, et Konsumi ja Maksimarketite kauplustes kasutatavate nutikassade süsteem genereerib pisteliselt ostukontrolle, mis on sarnane Selveris kasutatavatele meetmetele. „Lisaks on meil kasutusel ka turvameetmed, mida ei ole võimalik avaldada, kuid mis tagavad selle, et inimesed oleksid korrektsed," lisas Miido.

Prisma turundus- ja kommunikatsioonidirektor Silver Säga ütleb, et Prisma usaldab kliente ja on veendunud, et enamik on ka ausad. „See on ka üheks põhjuseks, miks palume oma klientidel kaaluda kõik puu- ja juurviljad ise osakonnas, olenemata sellest, kas klient kasutab iseteeninduskassat või tavakassat. See võimaldab meil pakkuda oluliselt laiemat puu- ja juurvilja sortimenti, kuna kassapidajal ei ole võimalik jätta meelde kogu tootevalikut ning saada kassas aru, millise apelsini või õunaga täpselt tegemist on," selgitas Säga.

Selliseid olukordi käsitletakse kui tavalist vargust, millega tegeleb edasi politsei

„Samuti on see lahendus hea kliendile, kes näeb kohe, kui palju tema soovitud toode maksab. Kahjuks tuleb ikka ette, et kauplust külastab kliente, kelle eesmärgid ei ole alati ausad ning püütakse ka meie usaldust kuritarvitada. Selliseid olukordi käsitletakse kui tavalist vargust, millega tegeleb edasi politsei," kommenteeris Säga.

Selveri kommunikatsioonispetsialist Karl-Villem Vaserik tunnistas, et
loomulikult jälgib ka Selveri meeskond, et kliendid kaaluksid õigesti tooteid. "Iseteeninduse puhul oleme rõhku pööranud sellele, et petmiste ning varguste arv oleks võimalikult minimaalne," edastas Vaserik.

Kuna iga Partnerkaart on seotud kliendi andmetega, siis taandab see pettuste arvu minimaalseks, usub Vaserik. "Samuti toimub klientidele pisteline kontroll - ostukontroll, kus kliendil palutakse tooted kontrollimiseks uuesti esitada. Süsteem valib kliendid ostukontrolli juhuslikult. Kontrolli tegemise kohta võib märku anda nii Selvepult, makseterminal kui ka teenindaja. Võimalik on nii osaline kui täielik ostukontroll," selgitas Vaserik.

Ka tuleb ette juhtumeid, kus teenindaja on pööranud klientide tähelepanu valesti kaalumisele, nende hulgas ka juhtumeid, kus klient pahatahtlikult kaalub valesti.

Reeglite rikkumise korral on Selveril õigus SelveEkspressi kasutusleping kliendiga ühepoolselt lõpetada.

"Õnneks ei ole see sage probleem. Kui valesti kaalumine on selgelt pahatahtlik, järgnevad samad protseduurid, mis ka muude pettuste ja varguste puhul. Reeglite rikkumise korral on Selveril õigus SelveEkspressi kasutusleping kliendiga ühepoolselt lõpetada. Seega kui ettevõttes on välja töötatud toimiv sisekontrollsüsteem siis iseteeninduse süsteem ei loo võimalusi pettusteks," lisas Vaserik.