Pääskylä-Malmström kirjutas Eesti Päevalehe artiklis kolmapäeval Soome turule tulnud uudistoodetest, mis on muutunud ka lihasööjate seas väga populaarseks.

Kuid inimkeha vajab ju valke ning teadagi on liha- ja piimatooted nende saamiseks head allikad?

Soomel on häid uudiseid: tänavu on poelettidele jõudnud koguni kolm uut kodumaist valguallikat, mis on arendatud just liha asendajateks. Restoranide menüüd on uusi pakkumisi pungil ja ka mõne nädala eest Helsingis korraldatud staažikal äriseminaril Nordic Business Forum pakuti ainult taimetoitu, eeskätt neidsamu värskeid uuendusi.

Läinud jaanuaris turule tulnud kaerast ja kaunviljadest koosnev nyhtökaura ehk rebitud kaer (nime eeskujuks trendiroog rebitud sealiha ehk pulled pork) on saanud lühikese ajaga nii populaarseks, et tootja jäi suure nõudlusega hätta. Defitsiitsus on olnud ka omamoodi reklaamiks ja suurendanud veelgi toote atraktiivsust.

Uuem tulija, põldubadest valmistatud härkis (tuletatud põldoa soomekeelsest nimetusest härkäpapu) kihutas S-keti toidupoodides juba kuu aega tagasi mööda kana- ja sea sisefilee müüginäitajatest. Asjatundjate sõnul on see välimuse poolest hakkliha meenutav uudistoode tänu lihtsale valmistusviisile ka segatoiduliste perede populaarne lõuna- ja õhtusöök.

Valio piimatööstus on toonud turule uuenduse mifu (sõnadest milk + tofu). Seda teralist kodujuustu meenutavat valguallikat saab kasutada liha asemel täpselt nagu rebitud kaera ja härkis’tki, kuid piimasisalduse tõttu ei sobi see veganitele.

Muidugi maitsevad endiselt ka vanemad tooted: nisuvalk seitan, seenevalk quorn ja vist kõige tuntum taimne valguallikas soja, millest valmistatakse ka tofut.

Tõusvaks trendiks võib pidada ka tavapärase liha asendamist putukalihaga. Espoo päritolu EntoCube on üks putukakasvatajaid, kelle eesmärk on täita tuleviku toidutaldrikud toakilkidega. Poelettidele püritakse siiski pigem mitmekülgse kasutusotstarbega kilgijahuga, mille valgusisaldus on peadpööritav 70%. Seni kehtib Soomes veel Euroopa Liidu toiduseadus, mis keelab putukaid inimtoiduks müüa ja turustada. Seadust aga muudetakse ja juba paari aasta pärast on oodata putukabisnise tõelist läbimurret.

Eesti poodidel häid uudiseid

Prisma turundus- ja kommunikatsioonidirektor Silver Säga edastusel on loetelus toodud uutest populaarsetest toodetest peagi ka Prisma valikus novembri jooksul kolme erineva maitsega rebitud kaera tooted ja Härkis. "Teiste toodete osas uurime hetkel maad ja otsime võimalusi neid oma sortimenti lisada," lisas Säga.

Prisma valikusse on novembri jooksul lisandumas kolme erineva maitsega rebitud kaera tooted ja Härkis.

Säga sõnul on kasv vegantoodete müügis silmnähtav. "Seda näitab nii klientide poolt meile antud tagasiside kui ka müüginumbrid. Meie müügianalüüs näitab, et käesoleva aasta esimese kümne kuu müük vegantoodete kategoorias on olnud enam kui 60 protsenti suurem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. See näitab selgelt, et kliendid otsivad ja soovivad osta selliseid tooteid," märkis Säga.

Näiteks on Prismades osutunud väga populaarseks Oatly jäätised. "Samuti saame juba öelda, et kliendid on väga hästi vastu võtnud oktoobrist lettidele jõudnud uued sügavkülmutatud vegantooted. Oktoobrist lisandus Prismade sügavkülmasortimenti muuhulgas näiteks Hälsans Kök sojanagitsad, sojaviiner ning aedviljapallid, Findus kaubamärki kandvad vegetaarlaste panniroad, Apetit kaubamärgiga aedvilja- ja juurviljapihvid.

Maxima kommunikatsioonijuhi Katja Ljubobratetsi edastusel pole Maximas veel kõnealuseid ja Soomes populaarseid tooteid müügil.

"Küll saavad taimetoitlased täna meie kauplustest osta nii neid tooteid, mille taimne päritolu on vastava sertifikaadiga kinnitatud, kui ka mitmeid teisi kaupu, mille koostis võimaldab neil oma toitumispõhimõtteid järgida. Nende hulgas on näiteks sojatooted ja orgaanilised spagetid, smuutid ja taimne piim, mõned Meistrite kvaliteedi salatid ja soojad toidud," selgitas Ljubobratets ning lisas, et kasvava nõudluse tõttu on valikut plaanis laiendada.

Maximast leiavad veganid sojatooted ja orgaanilised spagetid, smuutid ja taimse piima, mõned salatid ja soojad toidud.

Rimi kommunikatsioonispetsialist Katrin Bats märkis, et piimatoodete, toidukoorte, jogurtite, jäätiste vegan-sortiment on viimasel aastal tugevalt Rimi kauplustes laienenud ning laieneb veelgi.

"Tegemist on selgelt veel nišitoodetega ehk kogused jäävad võrreldes massitoodetega väikesteks. Arvestades, kui väike on Eesti elanikkond ja kui väike protsent on veganid-vegetaarid, siis tarbijaskond ei ole suur," selgitas Bats.

Sellest hoolimata saab tõdeda, et taimsed piimad müüvad aasta aastalt aina paremini. "Möödunud aastal müüsime taimseid piimasid 60 protsenti rohkem. Käesoleva aasta 10 kuuga oleme müünud juba 76 protsenti rohkem kui 2015. aastal kokku. Vegan piimade müügimaht oli 2015. aastal 2,6 protsenti ning 2016. aastal 6 protsenti lehmapiimatoodete müügimahust," täpsustas Bats.

Vegan piimade müügimaht oli Rimis 2015. aastal 2,6 protsenti ning 2016. aastal 6 protsenti lehmapiimatoodete müügimahust.

Rimi sortimendist leiab ka erinevaid sojatooteid. Nende toodete müük aga oluliselt kasvanud pole. Ka juustude valikus on Rimis kaks vegan viilujuustu. "Nende müük on kuust kuusse kasvanud. Meie valikus on ka tofut. See sortiment laieneb lähiajal, uusi tooteid pakutakse agaralt," edastas Bats.

Soome populaarsete vegantoodete kohta edastas Bats järgmise info: "Nisuvalku on meile pakutud, seega võib ta varsti sortimenti jõuda. Seenevalk – pole meie sortimenti pakutud. Rebitud kaera müüakse küll Soomes, kahjuks ei ole kuulnud, et Eestis keegi pakub. Härkisest pole me veel midagi kuulnud. Valio mifut pole meile samuti pakutud," andis Bats ülevaate.

Ta selgitas, et Soome turg on n-ö liha-asendajatega Eestist paar sammu ees, sest Soomes on veganlus riiklikul tasandil heaks kiidetud. "Samuti plaanitakse meie teada Soomes maksustada taimsed piimad väiksema maksuga, kui nad on täna, mis viib nende toodete hinnad alla ja kasvatab tõenäoliselt ka müüke," lisas Bats.