Eesti Korteriühistute Liidu esimeses talveakadeemias rääkis päästeameti lääne päästekeskuse peainspektor Erti Suurtalu tuleohutusest kortermajade renoveerimisel ning tõi välja asjaolud, mida tuleks kindlasti silmas pidada.

Suurtalu sõnul kujutavad suurimat ohtu ebapiisavad teadmised renoveerimisele esitatavatest nõuetest.

"Elanikud ei tea, mida renoveerimisel tohib teha ja mida mitte," rääkis ta. Tema sõnul tuleb renoveerimisprotsess nõuetekohaselt läbi viia - teha vajalikud auditid, taotleda kohalikust omavalitsusest projekteerimistingimused, ehitusload jne.Vead saavad Suurtalu sõnul alguse just omapäi ehitamisest.

"Kuulatakse naabrimehe kogemust ja selle põhjal asutakse asja kallale," tõi ta murekoha välja.

Suurtalu hinnangul pole alati aga põhjuseks elanike pahatahtlikkus, pigem teadmatus. Ohuallikas on ka omavoliline kütteseadmete paigaldamine.

"Oskamatult või mittenõuetekohaselt paigaldatud korstnad, valmisahjud, n-ö bursuikad, gaasiseadmed või elektriradiaatorid panevad inimeste elud ohtu ja see on keelatud," rõhutas ta.

"Korteriühistute juhtide tuleohutusalane teadlikkus on väga oluline, sest nende hoiakutest ja käitumisest sõltub tuleõnnetuste ennetamine ja tulekahjude arvu vähendamine korterelamutes," rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla.

EKÜL-i ja päästeamet koostööprojekt “Tuleohutus kortermajas” võimaldab Jaadla sõnul ühendada korteriühistute esindusorganisatsiooni EKÜLi üleriigilise teavitusvõrgustiku ja päästeameti ennetustöö alase kompetentsi, et ühiselt jõuda tuleõnnetuste ennetamise alase teavitusega korteriühistuteni üle Eesti.

Projektiga soovib liit parandada korteriühistute liikmete teadmisi tuleõnnetuste ennetamise kohta ning tõsta valmidust neid teadmisi kasutada.