Toimetusele kirjutas Mari (nimi muudetud - toim): „Sain täna šoki osaliseks! Parkisin auto Tallinna kesklinna tsoonis nõuete kohaselt. Panin aknale invaliidi parkimiskaardi. Pea kahe tunni pärast läksin auto juurde, oh üllatust! - viivistasukviitung aknal. Põhjuseks invaliidi koopia kahtlus. Jah, see luba on välja antud Soomes. Mis tähendab, et see kehtib kõikides Euroopa Liidu maades. Kas Eesti on vahepeal juba välja astunud, tekib küsimus? Kuidas saavad nii ebakompetentsed inimesed töötada sellises ametis? Loomulikult läksin ma Tallinna linnavalitsusse selgitusi nõudma."

„Linnavalitsuses saadeti mind klienditeenindaja juurde, kes selle küsimusega tegeles. Kui julgesin küsida, et millele tugineti otsuse langetamisel, et selline trahv üldse väljastati ja kus on viited parkimisloa võltsingule, vastati mulle, et „meil ei ole veel tõestavaid pilte" ning paluti kirjutada vaide avaldus. Loomulikult ma kirjutasin. Aga 14 päeva on maksetähtaeg. Vastus minu avaldusele tuleb aga 30 päeva pärast. Mida siis nüüd teha? Kas peaksin maksma või mitte? Klienditeenindaja ütles, et ärge makske. Huvitav üldse, kust need invaliidid oma väikesest pensionist seda maksma peaksid? Jään huviga ootama vastust sellele avaldusele."

„Sellest ei saa aga aru, miks ei tehta trahve neile, kes pargivad invaliidi kohale kaubanduskeskuste ees ilma parkimisloata. Võiksin neist autodest ühe korraliku väljaande trükkida. Kohutav, mis toimub! Kas meie ühiskonnas invaliid polegi keegi? Teeme trahve, pargime nende kohtadele ja miks see sant üldse liikuma peab - istugu parem kodus!" iroonitseb kirja saatnud Mari.

Selgitab Tallinna transpordiameti linnatranspordi osakonna juhataja Ruth Pärn.

Viivistasu otsuse koostamise põhjuseks oli Soome vabariigis väljastatud puudega inimese sõiduki parkimiskaardi koopia kahtlus, mitte asjaolu, et Soome vabariik ei ole Euroopa Liidu liikmesriik.

Parkimisjärelevalve ametiisikul tekkis puudega inimese sõiduki parkimiskaardi visuaalsel vaatlemisel kahtlus, et kasutatakse puudega inimese sõiduki parkimiskaardi koopiat ning nimetatud asjaolu oli viivistasu otsuse vormistamise aluseks.

Lisaks selgitame järgmist: viivistasu maksja on mootorsõiduki omanik või vastutav kasutaja. Viivistasu maksmise tähtaeg on 14 päeva viivistasu otsuse kätte toimetamisest alates. Kui maksukohuslane, sõiduki omanik või vastutav kasutaja leiab, et viivistasu otsusega on rikutud tema õigusi on tal õigus esitada vaie, s t, et vaiet määratud viivistasu otsusele on õigus esitada kas sõiduki omanikul, vastutaval kasutajal või kolmandal isikul sõiduki omaniku volituse alusel.

Vaie vaadatakse läbi kohtuvälise vaidemenetleja poolt, selgitatakse asjaolud ja tehakse vaideotsus. Kui viivistasu otsus tühistatakse, tagastatakse tasutud viivistasu.