Tarbijakaitseameti kommunikatsioonieksperdi Pille Kalda sõnul on tõenäoliselt antud juhtumi puhul tegemist petuskeemiga, kus kaupleja annab minimaalselt lepingueelset teavet - muu hulgas ärinime ja andmete osas.

"Domeen on registreeritud vaid loetud päeva tagasi, lehe väljanägemine ning ameti senine praktika annab alust arvata, et tegemist on pidevalt domeeninime vahetava veebilehega, millel on ka muid sarnaseid lehekülgi ning amet soovitab sellistest lehtedest eemale hoida," märkis Kalda.

Antud juhul peaks Kalda sõnul juba lehe väljanägemine viitama sellele, et tegemist on libatootega, mille osas suurendab kahtlust ka vigaselt tõlgitud eestikeelne tekst (tingimuste lehel). Veel, kui panna internetiotsingusse lehel kuvatud meiliaadress, siis annab otsing välja hulgaliselt taolisi lehekülgi.

"Taolised leheküljed on sageli isegi eesti keeles, mille eesmärk on suurendada tarbijate usaldust, hinnad on kuvatud eurodes või naelsterlingites ning tekitatakse tarbijale mulje, et tegemist on Euroopa Liidu kauplejaga," loetles Kalda petulehekülgede tüüpilisemaid omadusi.

Lehel avaldavad oma kogemust välja mõeldud inimesed, tihti ka teadlased ja insenerid jms sõltuvalt konkreetsest lehe teemast. "Taolise lehe näidise oleme me toonud välja oma kampaanialehele. Veebilehekülg, mille kohta teie küsimus käib, tundub esmapilgul olevat just taoline. Viidatud veebilehelt saab ka rohkem teavet. Samuti siit," juhendab Kalda.

Kalda sõnul saab tarbijatele soovitada seda, et nad suhtuksid kõikidesse nn imet tegevatesse toodetesse/teenustesse reservatsiooniga ning peaksid meeles seda, et kõik, mis tundub uskumatu, sageli seda ka on.

Mida enam tarbijad suudavad eristada reaalseid pakkumisi nii öelda uskumatult headest pakkumistest või lausa imelisi lubadusi andvatest pakkumistest, seda väiksem on võimalus sattuda olukorda, kus pole ei raha ega teenust või kaupa.

"Soovitame tarbijatel alati võtta kauba või teenuse tellimiseks piisavalt aega, et uurida kaupleja tausta ja tutvuda tingimustega ning kahelda ka näiteks hinnas ning pakkumise sisus– kui tegemist on turu keskmisest oluliselt soodsama hinnaga, siis peaks tekkima küsimus, kuidas see võimalik on ning kas see on tõsijutt," ütleb Kalda.

Tavaliselt on sellised veebileheküljed Kalda sõnul majutatud väljapool Euroopa Liitu asuvatesse riikidesse ning sageli makse suunatud kas Hiinasse või Hongkongi. "Kui valitakse maksmisviisiks maksmine kauba kättesaamisel, siis saabub kaup tellijale tõenäoliselt kulleriga, ent tellijale ei jää andmeid kauba saatja kohta, kelle poole pärast oma küsimuste või probleemidega tekkida või kasutades võimalust oma 14-päevast taganemisõigust kaup tagasi saata," selgitab Kalda.

Otsustades siiski pakutavaid imetooteid proovida tuleb tarbijal olla tähelepanelik ning teha enne tellimuse esitamist ja kauba eest tasumist kindlaks kõik olulised üksikasjad nagu kaupleja nimi ja asukohariik, kauba tagasisaatmise tingimused jms.

Hiljem asetleidvate võimalike probleemide tõhusamaks lahendamiseks tuleks säilitada endale kõik tellimusega seotud andmed ja dokumendid, ent ka siis ei pruugi tarbijakaitseametisse pöördumisest abi olla, kui tegemist on petulehega, mille omanikud on tuvastamatud.

Kõige sagedasemad probleemid taolistelt lehtedelt tellimisega on see need, et tellitud kaup küll saabub, aga hiljem ei ole tarbijal müüjaga kuidagi võimalik taas kontakti saada või ei saabu lubatud kaup üldse.

Foto: Kuvatõmmis