Kaugeltki mitte kõik jaekettide kauplused pole iseteeninduskassadega veel varustatud, ent uute poodide rajamisel plaanitakse sinna kohe ka selline võimalus ning olemasolevaid ehitatakse järjest ümber, et luua ka eneseteenindamise võimalus, kirjutab ERR. Võrreldes traditsioonilise kassaga võimaldab selvekassa paigutada samale pinnale rohkem kassasid.

Selvekassade populaarsus kõigub kaupluseti ja piirkonniti, ent alla viiendiku ei jää see üldiselt kusagil. Mõnes poes makstakse aga suisa pea poolte ostude eest iseteeninduskassas.

"Usinamad kasutajad on kindlasti Harjumaal, seejärel Tartus, Võrus, Valgas ja Kuressaares," loetleb Maxima Eesti kaubandusdirektor Marko Põder.

Rimi klientuur laseb usinamalt oma ostud ise läbi Põhja-Eestis. "Tallinna kesklinna kauplustes on iseteeninduskassade kasutatavus kõige suurem. Kõige vähem kasutavad neid aga Lõuna-Eesti kaupluste külastajad. Võimalik, et selle põhjuseks on asjaolu, et sealsed inimesed eelistavad poes olles suhtlust kassiiriga," ütleb Rimi kommunikatsioonijuht Katrin Bats.

"Hetkel on 30 Rimi kauplust varustatud iseteeninduskassadega. Keskmiselt on nende kasutatavus 28-35 protsenti, aga on poode, kus pea pooled ostud tehakse iseteeninduskassas," lisab Bats, rõhutades, et üheski poes ei jää iseteeninduskassade kasutatavus alla 20 protsendi.

Selveri klientidest on loiumad selvekassa kasutajad olnud Tartus, ent nüüd võtab ka Eesti suurim linn ülejäänud Eestile järele.

Coop sellist piirkondlikku erinevust märganud ei ole. "Üldjuhul on Nutikassa kasutatavus uue Nutikassa avamisel umbes 20 protsenti ning see kasvab koos selle poe klientide harjumusega, ulatudes kuni 35-40 protsendini," ütleb Coop Eesti kommunikatsioonijuht Martin Miido.