Kummastav olukord leidis aset Tallinna südalinna Keskturu kandis asuvas kaupluses, 6. mail umbes 16.30 paiku. Delfi avaldab Reno Hekkonensi kirjelduse toidupoes toimunust täismahus:

"Seistes järjekorras Grossi poe kassas, ootasin, kuna kaks kassiiri lõpetaksid oma kassa ülelugemise ja hakkaksid teenindama järjekorda, milles oli juba 6-7 inimest. Mitme minuti möödudes kassiirid ikka veel lugesid oma kassat üle juba teist korda, pöörates rahapakke siia ja tänna. Vaadates seda rahulikku ja sulnist rahalugemist, otsustasin sõnagi lausumata lahkuda järjekorrast. Üks kassiir (peategelane), kes parasjagu kassat üle andis või midagi sellist, ühmas vene keeles, nähes et ma lahkun, mulle järele "Nervõ nado imetj", mis tõlkes tähendab "inimene peaks närve omama". Ilmselgelt mõtles proua kassapidaja, et ma ei saa vene keelest aru. Aga ma saan (ma olen kahekeelsest perest).

Pöördusin tagasi, pärimaks aru, miks ta nii moodi mulle ühmas, mille peale proua kassiir hakkas vene keeles karjum "et see polevat minu asi" ja "kui mulle midagi ei meeldi võin lahkuda". Minu eestikeelse küsimuse peale miks ta minuga vene keeles karjub lausus kassiir, et ta ei räägi eesti keeles ja kui ma tahan midagi küsida siis vene keeles. Seda kõike saatis kõrgendatud toon. Kui ma soovisin selle peale karjuva kassiri nime küsida, et poe juhte teavitada sellest et nende kliente eest teist taga mõnitatakse, ütles ta mulle et et ma ei tohi enam Grossi poodi tulla ostlema. Kõike seda eranditult vene keeles ja üpris jämedaid väljendeid kasutades. Üritasin ka tasase proua teise kassiiri käest küsida, mis karjuva töökaaslase nimi on, et seal tuli ainult venekeelset vastust - nu ei oskavat inimene eesti keelt ja muidugi kangelas-kamraadina keeldus oma kaasvõitleja nime ütlemast.
Tulin siis Grossi poest välja ja avastasin, et ei, siiski elan ju Eesti Vabariigi pealinnas ja tulin just südalinnas asuvast poest välja. Müstika!"