Lennunduses on pole midagi erilist, kui ostad lennupileti ja avastad, et lendu teenindab hoopis teine lennufirma koos oma meeskonnaga. Inglise keeles on selle kohta kasutusel termin wet lease, mis märgib olukorda, kus üks lennufirma ostab teiselt lennufirmalt sisse kogu lennuteenuse (lennuki, meeskonna, hoolduse ja kindlustuse). Lennufirmad kasutavad seda juhul, kui endal jääb mõnel liinil lennukitest ajutiselt vajaka, vahel ka mõnel muul põhjusel. Näiteks Egiptuse riigile kuuluv EgyptAir ei saa poliitilistel põhjustel lennata Iisraeli ja kasutab selleks virtuaalfirmat Air Sinai, mis ostab EgyptAirilt sisse kogu lennuteenuse, kirjutab Trip.ee.

Küsimus tekib, kes vastutab lennu hilinemise või tühistamise korral reisijatele kompensatsiooni maksmises vastavalt EL lennureisijate õigusi reguleerivale määrusele nr. 261. On see lennufirma, kes lendu reaalselt opereeris või lennufirma, mis lendu müüs? Euroopa Kohtu otsusega on asi nüüd üheselt paigas: selleks on lennufirma, mis lendu müüs.

Otsus sündis tänu sakslaste juhtumile, kus TUIfly Hamburgist Cancuni mineva lennu väljumine hilines oluliselt. TUIfly kasutas antud juhul lendamiseks teise lennufirma teenuseid, milleks oli Thomson Airways. Piletid olid väljastatud TUIfly poolt märkega, et lendu opereerib Thomson Airways. Kuna väljumine hilines, pöördusid reisijad kompensatsiooninõudega Thomson Airwaysi poole, mis aga kompensatsiooni maksmisest keeldus, viidates, et kuigi kasutusel oli nende lennuk koos meeskonnaga, on lendu opereerivaks firmaks siiski TUIfly.

Tundub, et siinkohal jooksis ka Hamburgi maakohtu kohtunikel juhe kokku ja nad pöördusid Euroopa Kohtusse, et saada selgust, kuidas tuleks tõlgendada mõistet "lendu opereeriv firma". 4. juulil 2018 saabus Euroopa Kohtu otsus, kus on selgelt kirjas, et lennu opereerijaks tuleb lugeda lendu korraldanud firma, antud juhul TUIfly, mis ühtlasi vastutab ka tekkinud nõuete rahuldamise eest. See, et TUIfly broneeringus oli lendu opereerivaks lennufirmaks märgitud Thomson Airways, ei puutu antud juhul asjasse.