Võru kesklinnas, Lembitu tänaval tegutseb Meiela töökeskus, mida esimese hooga ei märkagi. MTÜ Toetuskeskus Meiela juhataja Tatiana Panichkina tuleb uksele vastu ning juhatab mind ja fotograafi sooja naeratusega sisse. Avaneb valgusküllane ja avar vaade kangastelgedele, seinale maalitud rõõmsavärvilistele kaltsuvaipadele ja suurele lauale, mille taga istuvad kaks noort – Mikk Meitsar (25) ja Kaire Laanejõe (33). Just selles ruumis teevadki Meiela intellektipuudega noored erilist käsitööd – kaltsuvaipu, saori-salle ja savikunsti.

On reede. Tegelikult on nädala viimane päev suvisel ajal käsitöölistele puhkepäev, kuid erandkorras on kaks tublimat oma tööd ka meile tutvustama kutsutud. Mikk ütleb kõva häälega oma nime ja vaatab ruttu maha. Ta on tagasihoidlikumat tüüpi. Kaire tutvustab end samuti. Tal on sügavad pruunid silmad, milles on pisike krutskisäde. Kaire vaatab kogu aeg vilksti ringi ja on vestlusest huvitatud. „Mulle meeldib jutustada!“ ütleb ta.