Aasta alguses oli Mirjami 5-liikmelise pere säästupuhver nulli-lähedane. Alles äsja oli soetatud uus kodu ning kogu vaba raha kulus kodu sisustamisele.

“Olin pikka aega südant vaevanud, sest meil polnud sääste. Teadsin, et meie pere pole ootamatuste eest kaitstud ja meil polnud turvatunnet,” tõdes Mirjam, kes liitus aasta alguses rahatarkusele keskendunud Facebooki grupiga Kogumispäevik ning sai sealt tõuke oma pere rahaasju kontrollima hakata.

Ja tulemus?

Täna on perel mitmekuune säästupuhver ning juba nädala pärast minnakse üheskoos Küprosele puhkama. “Esmakordselt saime lennu ja majutuse eest korraga ära maksta, sest meil oli selle jaoks eraldi säästukonto loodud. Lisaks on meil veel 1000 eurot reisiraha alles, mille oleme samuti teadlikult kõrvale pannud,” kinnitas ta.

Mis teadmised ja õpitud oskused aitasid tuntud blogijal aga sellise summa kokku koguda?

1. Kanna iga kuu alguses raha säästukontole

Tänu Kogumispäevikule tekkis Mirjamile harjumus, mis aitas tal süsteemselt koduma hakata. “Alati maksa kõigepealt iseendale ja loo selleks eraldi konto. Seda peaksid kõik pered tegema, sest säästupuhvri omamine on niivõrd oluline. Kunagi ei tea, mida elu tuua võib ja sellisteks ootamatusteks tuleb valmis olla,” selgitas ta.

2. Säästupuhver on püha!

Tihtipeale loovad inimesed küll eraldi konto, kuhu säästupuhvrit kogutakse, aga kulutavad sinna kogunenud raha siiski mõne aja pärast emotsiooniostudele või näiteks reisimisele. “Mina motiveerin ennast nii, et visualiseerin kõige hullemat, mis võiks meie perega juhtuda. Jah, kõige hullemat! Ja siis mõtlen, et kuidas ma saan isegi mõelda selle peale, et võtta sellelt kontolt raha, mis kogu meie perele turvatunde tagab. Kui suudad kõige hullemat olukorda visualiseerida, siis enam nii lihtsalt säästukonto kallale ei lähe,” lisas ta.

3. Tühi külmkapp pole vaesuse märk

Jaanuaris võttis Mirjam vastu intrigeeriva Kogumispäeviku väljakutse, mille raames üritas 50-euroga 5-liikmelise perekonna nädalas ära toita. Ta tuli sellega hiilgavalt toime ja seda vaatamata sellele, et varasemalt täpselt kaks korda enam kulutas. “Ma soovitan kõigil teha aasta jooksul üks kuu, kus toidule on väga piiratud eelarve. Kitsikus õpetab raha väärtust ümber hindama. Kui nädalas on 50 eurot toidule kulutada, siis peab väga palju planeerima. Pärast seda ei tundu üks 3-eurone latte hea mõttena, sest kohe meenub, et sama raha eest saaksid kogu perele lõunasöögi,” avaldas Mirjam, kes õppis ka seda, et tühi külmkapp pole vaesuse märk. “Pigem näitab see seda, et oled hea majandaja!”

4. Pane igakuised kulud detailselt kirja

Kõige paremini aitab motiveerida ka see, kui iga päev oma kulud detailselt kirja paned. “Mina näiteks olen nii mõnegi asja ostmata jätnud, sest ma lihtsalt ei viitsi seda tabelisse kirjutada,” tõdes Mirjam, kes näiteks transpordile keskenduva kuuraames avastas, et kulutab igakuiselt taksosõidule ligi 200 eurot. Samal kuul otsustas ta, et kasutab vaid ühistransporti ja elektrirollerit Stigo ning tänu sellele sai sama summa säästukontole kanda. “Lastega reisimine oli küll pisut keerulisem, aga samas siiski tehtav. Käisime väga palju rongiga igal pool,” nentis ta.

5. Suured väikesed kulud

„Kogumispäeviku teemakuud on mulle õpetanud, et säästa on mõistlik ka pisiasjadelt. Esmapilgul väiksena tunduv kulu võib aasta peale kokku moodustada märkimisväärse summa“, tõdes Mirjam, kes tänu kodukuludele keskendunud teemakuule ei osta enam majapidamisse wc seepi ja majapidamispaberit.

6. Pane oma raha kasvama

Rahatarkuse kuu aga motiveeris Mirjamit investeerimisalaseid õpikuid kätte võtma. Tänu sellele tegi ta ära ka oma esimese investeeringu. “Ma pole kunagi exceli ega finantsinimene olnud, aga tänu sellele otsustasin hakata lugema ja see oli minu jaoks uskumatult põnev maailm! Mind kõnetas selle juurest just see, et alusta kohe täna ja kasvõi väikeste summadega. Lugesin ka finantsblogisid ja tegin esimese investeeringu, mis nüüdseks on juba tublisti kasvanud,” lisas ta.

7. Eesmärgista, eesmärgista, eesmärgista

Mirjam soovitab kõigil võtta paber ja pliiats ning kirjutada üles oma 100 elueesmärki. “Kui sead eesmärgid, siis nendeni ka jõuad. Panin ühe asjana kirja, et tahan oma ettevõttele füüsilist kauplust ja nüüd meil ongi füüsiline kauplus. Eesmärkide seadmine tõepoolest töötab,” kinnitas ta.