Eesti Konjuktuuriinstituut (EKI) tegi sel aastal põhjaliku uuringu, mis analüüsis alkoholi osatähtsust ja mõju piirikaubanduses. Uuringust selgus, et aktsiisidest ja käibemaksust laekus riigi eelarvesse 50–60 miljonit planeeritust vähem.

„2018. aasta kohta valmib analüüs 2019. aasta algul, kuid arvestades piirikaubanduse kasvu 2018. aastal, saab maksutulu kaotus olema suurem,“ prognoosib Josing. „Lisaks kaotas riigieelarve maksutulu ka mootorikütuse osas, kus rahvusvahelisi vedusid tegevad ettevõtted on oma tankimise üle viinud teistesse Balti riikidesse ning väiksemas mahus laekub ka tubakaaktsiisi. Suurim kaotaja kiiresti paisunud Läti piirikaubandusest on olnud Eesti riigi eelarve,“ toonitab ta.

Laiahaardeline mõju

Audiitorbüroo KPMG maksuvaldkonna juht Joel Zernask ütles, et piirikaubanduse puhul tuleb silmas pidada, et ettevõtja tasandil mõjutab see enim aktsiisikaubaga kauplejaid ning avaldab suurimat mõju piiriäärsete alade kauplejatele. „Tervikuna, riigi mõistes, on piirikaubanduse mõju palju laiem, kuna majandusest väljavoolavad või sisse tulemata jäävad miljonid eurod on kahtlemata probleem Eesti-suurusele väikeriigile,“ kinnitab ta.

Millisesse suurusjärku jääb summa, mida me iga kuu naaberriikidele kaotame, ei ole Zernaski sõnul võimalik üheselt välja arvutada. „Siin tuleb täpsustada, kas räägime maksulaekumistest või majanduses puudu jäävast rahast. Täpset summat ei ole kummalgi puhul võimalik välja arvutada, kuna muutujaid on palju. Aga kui võtame arvesse väljavoolava aktsiisi ja käibemaksu lõunapiiril ning sisse tulemata jäävad maksud põhjapiiril ning liidame neile laekumata jääva ettevõtte tulumaksu, palgamaksud jms, siis juba ainuüksi maksude alalaekumine on üheksakohaline number,“ on Zernask kindel. „Majandusest puudujääv raha on tervikuna kindlasti kümnekohaline,“ lisab ta.

Mõju tarbijale

Negatiivne on ka tarbijate ostukäitumise muutus, kus Lätist alkoholi ostjad ostavad korraga suure koguse, tekitades kodus varusid, mistõttu võib suureneda alkohoolsete jookide tarbimine. Kui piiri tagant ostetakse juba alkoholi, haaravad suitsetajad kaasa ka suuremas koguses sigarette või e-sigarettide täitevedelikku, mille aktsiis on Lätis märkimisväärselt madalam kui Eestis.

Josing märgib, et oluline on ka tekkiv keskkonnakahju. „Kuna Läti joogitaaral puudub pandimaks, ei viitsita seda Eestis tagastada ja nii raisatakse materjali ning reostatakse keskkonda,“ selgitab Josing.

Ta lisab, et kui otsida tekkinud suures Läti piirikaubanduses midagi positiivset, siis ehk võidab tarbija sellest, et oma oste on võimalik teha soodsama hinnaga Läti poodides, mis ehk suurendab omakorda soodsamate pakkumiste hulka Eesti turul. Vähemalt ehitusmaterjalide kauplustes on sooduspakkumiste arv viimase aastaga oluliselt suurenenud.

EKI uuringu järgi on ettevõtlussektorist suurimad kaotajad:

  • transpordifirmad (kelle konkurentsivõime rahvusvahelisel turul on vähenenud);
  • Lõuna- ja Lääne-Eesti väiksemad maapoed;
  • joogitööstuse ettevõtted, mis on ei kuulu mõnda suuremasse rahvusvahelisse kontserni;
  • turismifirmad, kes teenindavad Soome turiste.

Lätlased naeravad

Tunnustatud Eesti majandusanalüütiku Hardo Pajula sõnul meenus talle viimasel ajal nii palju kõneainet pakkunud piirikaubanduse teemaga kõnekas lugu, mida ta kuulis aastaid tagasi ühel SEB kliendiüritusel. „Kujutagem endale ette pimedat talvehommikut mingis Soome linnas, olgu see näiteks Lahti. Enam-vähem samal ajal hakkavad sealt Helsingi sadama poole sõitma reka Koffi õllega ja buss Soome turistidega. Ilma et nad teineteise olemasolust teadlikud oleksid, jõuavad mõlemad transpordivahendid samale laevale, et alustada merereisi Tallinna suunas. Nutikamad lugejad on selle aja peale ilmselt juba ära aimanud, kuhu see lugu tüürib. Täpselt nii ongi: järgmise päeva õhtuks on nii reka kui ka turistid (välja arvatud segastel asjaoludel kaduma läinud Jari-Pekka, Juhani ja Pellervo) jälle Lahtis tagasi – ainult et õlu on nüüd reka asemel bussis.“

„Ma ei tea, kas see lugu on nüüd ikka „piirikaubandusest“, aga rahvusvahelise kaubanduse komöödiast on see kohe kindlasti. Siis naersime meie, nüüd naeravad lätlased. Muud erinevust minu silm ei märka,“ lisas Pajula.

Tarbija Anneli kommentaar
Lätist ostan peamiselt kanget alkoholi - konjakit (brändit), calvados't, mõningaid klassikalisi likööre nagu Amaretto või Grand Marnier. Peamine põhjus on hind, konjaki (brändi) puhul ka huvitav valik Gruusia ja Armeenia kaupa. Olen oma silmaga kontrollinud, kui palju maksab mõni toode Eestis ja vahe on arvestatav – kohati kolmandik hinnast, kui mitte rohkem.

Ostan koduseks tarbimiseks ja kinkimiseks, ei äritse. Tõsi on see, et kui minna ekstra Tallinnast kohale, siis ilmselt suurt rahalist võitu ei pruugi tekkida aga kui on nagunii lõunapiiri kanti asja, siis on piirikaubandusest kange alkoholi kaasa ostmine igati rahakotisõbralik. Õlut ja veini ma Lätist ei osta, sest tean Tallinnas huvitava valikuga veinipoode, kus on aeg-ajalt häid pakkumisi. Minu mulje järgi ei ole õlle ja veini valik Läti piiril nii mitmekesine.

Piirikaubandus on EL-s täiesti tavaline nähtus, isegi heal järjel euroametnikud Luksemburgis teavad täpselt, millisest naaberriigist mida ostmas käia. Ja kui häbistatakse vanemaid, kel Lätis alkoholi ostes lapsed kaasas on, siis tahaksin kriitikutelt küsida, et kas Eestis koos lastega supermarketisse minek ja alkoholi ostmine on kuidagi teistmoodi?

Teha, ma arvan, ei ole suurt midagi, see on normaalne, et inimene otsib soodsamaid võimalusi.