„Terve mõistus ja liiklusseadus ütleb, et autojuhid peaksid kaasliiklejatesse suhtuma austuse ja tähelepanuga. Neid põhimõtteid peaks iseäranis arvestama pühade ajal, kui hoolimata headest soovidest lähedaste suhtes võib stressitase kujuneda kõrgeks ning see kanduda üle närviliseks liikluskäitumiseks. Heatahtlikkus ja teisi austav käitumine on liikluskaose ja õnnetuste ennetamisel võtmetähtsusega,“ mainis Gjensidige kindlustuse sõidukite kindlustuse vanem tootejuht Marko Privoi.

Bussiraja kasutamine ei ole nutikas lahendus

Autojuhid peavad pidama meeles, et buss tuleb peatusest välja lasta ka pühade ajal ning ühistranspordi jaoks mõeldud raja kasutusõigus ei laiene tiheda liikluse korral tavaautodele (va elektriautod). On üsna tavaline, et juhid üritavad ummiku vältimiseks sõita bussirajal ning siis tavarajale tagasi pressida. Sellega pannakse kinni nii ühistranspordi liikumistee kui aeglustatakse muud liiklust. Privoi märkis, et kahetsusväärselt palju kasutatakse bussirada kiirendusrajana, mis on ohtlik teistele liiklejatele ja eriti jalakäijate jaoks, kes ei oska arvata, et bussirajal võib varitseda ootamatu oht.

Lase kaasliikleja vahele

Juhul, kui ühel sõidurajal on takistus või on rada koguni suletud, peaks juhid olema piisavalt lahked, et lubada blokeeritud reas oleval sõidukil ümber reastuda. Selleks on üsna lihtne süsteem – ümberreastumine võimaldatakse üle ühe auto ja see võimaldab mõlemal sõidureal sujuvalt edasi liigelda. „Tähele tuleks panna ka kiirendusrajalt liiklusvoolu reastuvaid sõidukeid, samuti sõidukeid, mis soovivad ummistunud tänavaliiklusesse tulla teeäärsetest parklatest või kõrvaltänavatelt,“ ütles kindlustusekspert. „Jõulud on ikkagi märkamise ja heategude aeg. Pidage seda meeles ka liikluses.“

Silmside ja ülevaade olukorrast

Privoi arvates tuleks stressirohkemates liiklusolukordades rida vahetades kindlasti enne manöövrit kasutada suunatuld ja võimalusel saavutada teise juhiga silmside, et olla kindel ümberreastumise võimalikkuses. Samas ei ole väga mõistlik tervet liiklusvoolu kinni panna ning kogemata ununenud vasak- või parempöörde jaoks hakata äärmistest ridadest üle kõikide sõiduridade oma pööret teostama. Eesti oludes on üsna lihtne teha soovitud pööre natukese aja pärast ja ilma teistele liiklejatele stressi tekitamata.

„Kui soovid näiteks kõrvalteelt peateele pöörata, on äärmiselt oluline olla täiesti kindel, et peateel liikuv auto aeglustab ja laseb enda ette reastuda. Pead hindama olukorda piisavalt hästi, et sa ei muutuks teistele autodele vältimatuks takistuseks ega põhjustaks nende äkkpidurdust, mis omakorda võib põhjustada ahelavarii. Eriti ohtlik on selline olukord ajal, kui teed on libedad, sest siis peab arvestama nii liikuva sõiduki peatumiseks kuluva teekonna pikkuse kui ka liiklusvoolu vahele reastuva sõiduki kiirendamise faktiga. Kui juhtub, et sind kohe vahele ei lubata, pead arvestama võimalusega seisma jääda,“ õpetas Privoi.

Ütle „aitäh!“

Liikluses on üsna keeruline tänada teist liiklejat, kui ta oma käitumisega on loonud võimaluse sinul sujuvamalt liigelda. Vahel üritatakse tänada kätega, aga kuna meil pole ühtselt arusaadavaid signaale kokku lepitud, võib viipamisest tulla rohkem pahandust kui rõõmu.

Kindlasti on liiklejad pannud tähele, et rasketes olukordades teise sõiduki liiklusvoolu vahele lubanud sõidukijuhti tänatakse ohutulede vilgutamisega. Seda võiks teha ka edaspidi, kui soovid tänada näiteks ümberreastumise võimaldamise eest. Niisama ohutulede vilgutamine ei ole aga mõistlik!

„Liiklusseaduse ükski punkt ei käsi seda teha, kuid ohutulede vilgutamisest on saanud meie tänavatel üks tavapärasemaid viise oma tänu väljendamiseks. Pühade perioodil avaneb sul võimalus seda kasutada kindlasti mitu korda,“ ütles Privoi.

Esitulede olukord

Eestimaa pikad ja pimedad sügisõhtud ning üldine pime aeg toob eredalt välja sõidukite esitulede murekoha. Tihtilugu näitab üks või teine tuli nii, et isegi lähituledega sõites pimestab juht vastu sõitvat juhti. Mõnikord aga ei ole lähituled üldse sisse lülitatud, mida juhtub rohkem linnaoludes, kus välisvalgustuse rohkuse tõttu ei pane juht seda tähele. Nii üks kui teine mure tuleks lahendada ja seda on väga lihtne teha. Auto peaks lihtsalt käivitama ja vaatama, kas tuled põlevad või mitte. Et aru saada, kas tuled võivad pimestada, tuleks astuda autost ca 5-10m eemale ja vaadata tulede poole. Pimestamist on üldjuhul kohe näha ja kes soovib kaasliikleja vastu eriti hoolas olla, võiks käia sügisel läbi hooldusest ning lasta tuled ära reguleerida. Keegi meist ei soovi, et vastusõitja tuled meid pimestaks. Seega igaühe enda väike heategu on heategu teisele ja kaudselt ka iseendale.

Kaugtulede kasutamine liikluses

Sõiduki kaugtulede kasutamine on mõeldud pimedas liiklemiseks, et paremini teed ja sellega piirnevat ala valgustada. Need aitavad näiteks paremini tuvastada teisi liiklejaid ja loomi, kes võivad teed ületada. Kaugtuled ei ole mõeldud teise juhi tähelepanu köitmiseks, kuigi teinekord on ohtlike olukordade puhul mõistlik vastutulijat vilgutamisega hoiatada. Samas mõned juhid arvavad, et kui nad sõidavad lubatust kiiremini, on neil kaugtulede vilgutamisega õigus nõuda teises reas liikuvalt juhilt ümberreastumist või ühes reas liikudes tema möödalaskmist.

„Vilgutamine võib kaasliiklejat ehmatada ja põhjustada äkilise reastumise teisest reast esimesse. Kus juures seda tehes ei pruugita tähele panna seal juba liikuvat autot ning tagajärjeks võib olla tõsine õnnetus,“ märkis Privoi.

Kindlustuseksperdi sõnul on ta liikluses ise kogenud, kuidas tulede vilgutamine kiirustaja poolt põhjustab kaasliiklejas ilmselt trotsi ning tagajärjeks on kas tahtlik aeglustamine, märguande eiramine või hoopis äkiline kiirendamine. Igal juhul põhjustab see ebavajalikku meelehärmi.

Teisalt ei õigusta Privoi ka neid juhte, kes kasutavad teist rida siis, kui esimene on vaba. Seega tuleks meeles pidada, et maanteel võib teises reas liigelda, kuid üldiselt on see rida mõeldud ainult eessõitjast möödumiseks ning pärast manöövrit peaks esimesel võimalusel esimesse ritta tagasi pöörduma.

„Liikluses on oluline terve mõistus ja viisakus. Käituma peaks nii, nagu sa tahad, et sinuga käitutaks. Tavaliselt tekitab kaasliiklejates suurt stressi olukorda, kui tagumine sõiduk ei hoia normaalset pikivahet või sõidab sinu taga ja vilgutab kaugtulesid, et sa talle teed annaksid. Samas peab juht meeles pidama, et kui tema liiklemine takistab üldist liiklusvoogu, peab ta teeservas turvaliselt peatuma ja teised sõidukid endast mööda laskma. Ka liiga aeglane liikumine tekitab teistes liiklejates stressi,“ rääkis Privoi.

Üks levinumaid kahjujuhtumeid on teisele sõidukile tagant otsasõit. Seega normaalse pikivahe hoidmine on väga oluline, pimedal ajal seda enam. Samuti on tagumise sõiduki poolt ootamatu kaugtulede vilgutamine väga ohtlik, sest võib pimestada nii samas- kui vastassuunas liikuvaid juhte. See omakorda võib viia ootamatu pidurdamiseni, mille tõttu võib jällegi tekkida avarii.