Põhiliseks piirikaubanduse artikliks ei ole seejuures üksnes tavalised sigaretid, vaid üha rohkem e-sigarettide täitevedelikud ja uued kuumutamistehnoloogial põhinevad tooted. Väidetavalt on Eestis ka mitukümmend tuhat huuletubaka tarvitajat.

Kui huuletubakaga on seadusandjal vähe midagi ette võtta, sest Euroopa Liidus on selle turustamine keelatud, siis teiste toodetega on sootuks teine lugu – nende puhul oleme ise paraja jama kokku keeranud. Näiteks e-sigarettide täitevedelikel on Eestis Läti ja Leeduga võrreldes ligi kaks korda suurem aktsiisimäär ja kuumutatavad tooted pole Eestis ainsa Euroopa Liidu riigina üldsegi seadustatud, olgugi et EL-i tubakadirektiiv on riikidele sellise juhise andnud.

Eestis on tekkinud mahukas uute tubakatoodete salaturg, mida ametnikud ja poliitikud ei taha tunnistada. Meil puudub absoluutselt igasugune ülevaade, palju selliste toodete tarbijaid üldarvudes on, aga enamik meist teab vähemalt kedagi, kes selliseid tooteid tarbib.

Uued alternatiivsed tubakatooted on tulnud, et jääda. Selle asemel et neid keelata – mis on praeguseks ebaõnnestunud –, tasuks mõelda, kuidas neid reguleerida selliselt, et ei tekiks uut rikastumisallikat salakaubitsejatele ja riik saaks teenida maksutulusid.

Tubakaaktsiisi laekub igal aastal riigieelarvesse võrreldavas mahus alkoholiaktsiisiga. Me teame, et alkoholiaktsiisi prognoosiga on miljoneid mööda pandud ja tekitatud piirikaubandus, kuid märksa vähem ollakse teadlikud, et ka tubakaaktsiis ei tule hästi ots otsaga kokku. Uskuge, asi pole selles, et inimesed on järsku sigarettidest ja tubakast loobunud. Nad ostavad selle Lätist või Venemaalt või on sigaretid asendatud uute toodetega, millest pole ametlikus statistikas jälgegi. Viimasel juhul keedetakse kodus kes teab millest kokku e-sigarettide täitevedelikke ja üha enam tehakse piirireise, et tuua riiki sisse kuumutatavat tubakat.

Aga miks see meid, maksumaksjaid, peaks huvitama? Lõppkokkuvõttes viiakse see maksuraha, mis võiks laekuda Eesti riigieelarvesse, Lätti, Venemaale või Rootsi, kust uudseid tubakatooteid hangitakse. Seal ehitatakse koolimaju, teesid, antakse inimestele pensionilisa, aga meie majandusse ei jää raasukestki. Mina olen veendunud, et parem sellised kaubad reguleerida ja maksustada, kui lasta salaärikatel ja naaberriikidel rikastuda.