Nüüd, kus meie „Ostleme ainult Prismas“ eksperiment on kestnud umbes 2 nädalat võib vist teha esimesed minikokkuvõtted, et kuidas siiani läinud on. Hetkel rääkida, kas ja kui palju me säästnud oleme, on täna vist veits vara kuid ilmselt on tekkinud juba praegu ka mingilaadne kokkuhoid, sest poes käime me võrreldes varasemaga siiski harvem. Samuti oleme boonussüsteemiga jõudnud 2.5% tasemele, mis annab lootust, et jõuame kuu teise poolega sinna 5% juurde, tänu millele saaksime järgmise kuu alguses tagasi maksimaalselt boonuseid.

Minu jaoks on suurimaks mureks hoopis see, et kaupluste siseplaan on harjumatu. Esimesel nädalal ei suutnud ma absoluutselt orienteeruda ning otsisin taga laimimahla umbes 15 minutit. Ja eht-eestlaslikult ei hakanud ma loomulikult ka töötajaid oma murega tüütama.

Selle ekslemise ja soovitava otsimise juures on ka tegelikult ülimalt positiivne külg – ma näen, mida Prismades üldse pakutakse. Jah, piim on piim ja leib on leib aga näiteks kardinapuud või prügisorteerimiseks vajalikud prügikastid... Oleks ma jee teadnud, et neid sedasi „toidupoes“ müüakse. Ehk siis selgeks on saanud, et Prisma pole päris see päris tavaline „toidupood“. Vähemalt suured kauplused mitte.

Oleme proovinud kahe nädala jooksul läbi käia kõik Prisma kauplused, mis kasvõi kaudselt meie ümbruses on – Rocca Al Mare, Kristiine, Mustamäe ja Sikupilli. Lasnamäe omasse pole veel asja teinud. Seoses sellega on tekkimas ka juba omad lemmikud. Mulle, Mihklile, meeldib kõige rohkem miskipärast Mustamäe Prisma Mustika keskuses, Leenule jällegi Kristiine oma.

Mida me veel proovinud ei ole on e-kaupluse kasutamine. Meil mõlemal on küll telefonis Prisma äpid (minu meelest hästi mõnusad), e-poe lehelt vaatame ka tihti kraami, kuid asjaks on siiani läinud ainult füüsilises kaupluses.

Pisut harjumist nõuab ka kliendikonto „aktiveerimine“ kassas. Ma olen isiklikult seda tüüpi inimene, et kui ma saaksin siis oleks mul üldse ainult üks kaart, millega igal pool vehkida. Ja veel parem – hea, kui poleks üldse ühtegi kaarti vaid poes tuntaks ära nägupidi. Ülimalt positiivne on hälle see, et Prisma ei suru mulle peale järjekordset plastikkaarti vaid kliendikaart ja -konto on seotud ID-kaardiga. See on mul ju tegelikult igal juhul kaasas.

Ja siis muidugi need lastele pakutavad puuviljad – geniaalne lahendus tähelepanu kõrvaletõmbamiseks kõigest muust, mis poes võiks ühe väikese inimesehakatise hirmsa röövlina käituma panna.

Jah, iga algus on raske. Kuid samas jällegi läheb kõik iga päevaga ja iga kauplusekülastamisega märksa lihtsamaks. Kui nüüd suudaks veel kogu aeg meeles pidada, kus see laimimahl täpselt asus.

---

Loe ka blogi teisi sissekandeid SIIN ja vaata ka, mis Facebookis toimub.