Mihkel: Meie majas on jalgrattad kõigil olemas - mõnel isegi mitu aga jama on jällegi selles, et vähemalt kõige pisema pereliikme jaoks kõik olemasolevad jalgrattad (olgu siis tõukekas või jooksuratas) liiga suured. Samas tahaks ju ise rattaga sõitmas käia ja kui juba ise käia, siis ei saa ju ühte pereliiget maha jätta. Ehk siis kuidas kaasata rattasõitudesse need, kes ise veel sõita ei saa, oska või ulatu?

Variant 1 on loomulikult loota, et laps on nii palju talve jooksul kasvanud, et ta ulatub iseseisvalt jooksurattaga ringi vänderdama. Sel juhul pole jällegi sul endal võimalik rattaga sõita, kuid vähemalt saad olla õues ning lapsega jooksuratast sõiduteest eemale suunates kevadilma nautida. Kuniks seda on.

Teine võimalus on see, mille teed meie läksime: rattatool. Mulle on Prismas jäänud ammu silma tõsiasi, et rattaid on seal igale vanusele, maitsele ja isegi hinnaklassile. Täpselt samuti rattavarustust (sh parandamiseks-korrastamiseks), mis teeb meele eriti rõõmsaks, sest eks ole ju omamoodi teraapiline tegevus jalgrattad kevadeks ise ette valmistada, mitte teha seda töökodades, kus järjekorrad pikad.

Rataste ja selle lisavarustuse juures jäi mulle aga eriti silma rattatool lastele, tänu millele saan rahumeeli ise ringi sõita teades, et ka pere pesamuna saab oma kogemuse tagaistmel kihutades kätte. Ma olen alati vaadanud teatava kadedusega neid isasid-emasid, kes sellise tooliga lastega ringi sõidavad, ning nüüd saan olla õnneks üks neist.

Selle kõige juures tuleb pidada meeles, et oluline on ka turvalisus. Kiiver võiks olla olemas täiskasvanul aga kindlasti peab olema olemas lapsel. Ka kiivri leidsin Prismast, samuti rattaosakonnast. Ja kui tahaks pilli eriti lõhki ajada, heas mõttes, võiks Prismast osta vabalt ka lastekäru jalgrattale. Sellise, kus lapsest kaasreisija võib mõnusalt isegi pikad-pikad sõidud kaasa teha. Ühesõnaga Prisma ja selle rataste ning lisavarustuse valik on täiesti muljetavaldav. Ausalt.

PS! Aga kui lapsed on piisavalt suured, et suudavad oma koolivaheaja jooksul iseseisvalt käia ratastega sõitmas ja sina tahaksid ka, kuid sul pole ratast, siis vaata Prismast (kodulehel) Tunturi rattaid. Need on väga šefid - minimalistlikud, kuid samas ülimalt vastupidavad ning ideaalsed linnarattad. Pluss jumala kindel Soome kvaliteet, mida vähemalt mina nõukogude pärandiga inimesena väga kõrgelt usaldan. Seega, kui sul veel kevadet südames pole, siis jalgrattaid vaadates peaks see kindlasti südamesse pugema.

Mõnusat väntamist!