Elron on kolme tegutsemisaasta jooksul kasvatanud reisijate hulka igal aastal keskmiselt 18,6 protsenti, samal ajal on riigipoolne toetus reisirongiliiklusele langenud 20 protsenti. Piletitulu osakaal on kasvanud 24 protsendilt 32 protsendile.

Need numbrid näitavad seda, et nõudlus rongide järele on aina kasvamas ning olemasoleva rongipargiga ei saa jätkata. "Esimeses järjekorras räägime soovist osta juurde diiselronge ekspressliinidele," ütles Elroni juhatuse esimees Andrus Ossip täna Balti jaamas toimunud pressikonverentsil.

Eelmise valitsuse ametiaja jooksul oli Elronil kokku lepitud arutelu majandusministeeriumiga antud teemal. Nüüd oodatakse uut võimalust. "Kuna on näha, et ka uue valitsuse plaanides on rahastada ühistransporti, usume, et meil on head väljavaated," kommenteeris Ossip uute rongide saamise võimalust.

Kiirused kasvavad
Tallinna-Tartu liinil kasvab kiirus 135 kilomeetrini tunnis.

Eesti Raudteel on omakorda plaan Tallinna-Tartu liinil reisirongide sõidukiirus kasvatada 135 kilomeetrini tunnis. Ka tahetakse lahti saada nn pudelikaeladest, mis takistavad reisirongiliikluse tihendamist. Üheks selliseks on Balti jaam, kuhu tahetakse lisada üks lisaplatvorm ning paigaldada juurde kontaktvõrke nende teede kohale, kus täna vaid diiselrongid sõita saavad.

Juba lähiajal hakatakse aegamööda lisama jaamadesse elektroonilisi infotabloosid. Esimesed seesugused tulevad Balti jaama.

Sõiduplaan tiheneb, ühendused kiirenevad

Elroni müügi- ja arendusjuh Ronnie Kongo sõnul tihendatakse sõiduplaani juba eelolevast pühapäevast. Tallinnasse saab ekspressrongidega sõita juba alla kahe tunni.

"Raudteetaristu võimed on selles suhtes ammendunud, et sõiduplaani veelgi tihendada, aga Elron on seadnud eesmärgiks igal aastal graafikusse uusi väljumisi lisada, sest nõudlus selleks on olemas," selgitas Kongo. "2017. aastal veel seda suudame. Sellest pühapäevast muutub liin tihedamaks, taastub lisaväljumine Tallinnast Tartusse kell 10 ja kell 12 tagasi. Sellega hakkab Tallinna ja Tartu vahel olema 9 ühendust päevas."

Sõiduplaane soovitakse tihendada aga ka Tallinna-Aegviidu suunal, kus väljumisi lisatakse lõunasele ajale. Senised lõunased pikad pausid reisirongiliikuses hakkavad aasta-aastalt lühenema, kuni need üldse kaovad.

Perspektiiv
Lõunased seisakud reisirongiliikuses plaanitakse tulevikus kaotada.

"Kui piirkiirus Tallinna-Tartu liinil tõuseks 135 kilomeetrile tunnis, võiks parimal juhul sõiduaeg lüheneda ühele tunnile ja 45 minutile," tõi Kongi välja veel ühe reisijatele positiivse uudise. See tähendab, et rong on Tallinna ja Tartu vahel liigeldes juba praegu kõige kiirem transpordivahend.

Senisest rohkem hakatakse kasutama rongide kokku liitmist elektrifitseeritud lõikudel, kuna reisijate hulk seda nõuab.

Piletisüsteem uueneb

2020. aastaks plaanib Elron jõuda 8,8 miljoni reisijani, mis on tänasega võrreldes kahekordne kasv.

Järgmise aasta jooksul investeeritakse 830 000 eurot. Sellest pool puudutab ettevõtte sisesed investeeringud, mis reisijale välja ei paista.

"Investeerime depoo kontaktvõrku. Teine investeering puudutab erinevad hooldusseadmed, et hooldust oleks võimalik teha senisest lühema ajaga," selgitas Kongo.

Reisijatele väljapaistev osa investeeringust on wifi seadmete töövõime parandamine. 2016. aastal investeeriti rongide tugijaamadesse ja mõnedes rongides andmesideantennidesse, et ühendus mobiili ja mobiilsidemasti vahel oleks kvaliteetsem. Sellega jätkatakse ka tuleval aastal.

Kasutusele võetakse ka uus piletimüügisüsteem, mis rakendub tuleva aasta keskel. Edaspidi saab pileteid osta kontaktivaba pangakaardiga. Rongidesse paigaldatakse piletimüügikassad ja validaatorid ning ka elektrirongides saab edaspidi kaardiga maksta.

Soov on hindu senisest paindlikumalt kujundada.

"Soov on hindu senisest paindlikumalt kujundada. Selleks pakume soodsamaid pileteid vähem kasutust leidvatele väljumistele," lisas Kongo.

Täiendava veeremi osas pole veel ühtki selget otsust, kuid reisijaid puudutav statistika näitab seda, et kasv on pidev ja peagi saavutatakse olemasolevate rongidega lagi, mille ületamist aitaksid vaid uued rongid.

"Võrreldes eelmise aastaga oleme veendunud, et täiendava veeremi vajadus on olemas. Nüüd on vaja vaid kokku leppida, millal need soetada. Oleme uurinud võimalusi tellida rongid Stadlerilt otse, kuid hange annaks võimaluse saada parim pakkumine. Kuidas täpselt rongid ostetakse, on veel vara öelda," lisas Andrus Ossip.