Selleks, et aasta alguses mõeldu muude tegevuste sees ära ei ununeks, seadke endale juba täna lühiajaline, keskmise perioodi ja kaugema tuleviku eesmärk. Hea oleks, kui need üksteist toetaksid. Näiteks, tahan 2021. aastal veeta 6 kuud reisides. Selleks pean 2020. aasta lõpuks koguma nii-mitu-eurot. See eeldab igakuiselt x euro kõrvale panemist. Praeguse sissetuleku ja kulutuste juures pole see võimalik. Seepärast on minu lühiajaline eesmärk leida lisatöö või vahetada töökohta, et saaksin 2019-2020 (keskmine periood) piisavalt raha kõrvale panna ja 2021. aastal (kaugem tulevik) unistuse saavutada.

Eesmärk ei pea ilmtingimata olema seotud sissetulekute suurendamisega. Käitumisökonoomika uurijad on leidnud, et inimesed tunnevad raha kaotusest kaks-kolm korda tugevamat emotsiooni kui sama suure summa võitmisest. Osa inimesi on pigem motiveeritud tegutsema selleks, et midagi saavutada, näiteks jõuda ülalmainitud reisile. Teised aga saavad ennast kergemini tegutsema panna kui eesmärgiks on vältida kahju, näiteks vältida riski, et sissetuleku kahanemisel ei õnnestu laenukohustusi täita. Seega võib pikaajaliseks eesmärgiks olla rahaline kindlustatus, võime säilitada soovitud elustiil ka siis kui sissetulekud mingil põhjusel vähenema peaksid. Ka selle jaoks tuleb koostada tegevuskava ja seada vahe-eesmärgid.

Arutage eesmärke oma lähedastega

Eesmärgid võiksid olla oma lähedastega läbi arutatud. Rahaasjad kipuvad olema delikaatne teema, kuid nende ühine analüüsimine aitab rahalist heaolu parandada ning konflikte vältida. PISA uuringu tulemustest ilmnes, et sagedamini rahaasjadest rääkivate perede lastel on Eestis kõrgem finantskirjaoskuse tase. Lapsel on ka kergem mõista, miks poes kõike ihaldatut ei osteta kui ta teab, et kogute raha näiteks ühise puhkusereisi jaoks.

Kui eesmärgid on läbi mõeldud ja arutatud, pange need kirja, jätke endale nähtavasse kohta ja jagage teistega! Nii on suurem tõenäosus eesmärgid ka saavutada ja unistused teoks teha. Selleks, et eesmärk oleks saavutatav, peab see olema eesmärgi seadjale endale oluline, mitte kellelegi teise arvates õige käitumine.

Hea eesmärk on piisavalt konkreetne, mõõdetav, saavutatav, isiklikult oluline ja kindla tähtajaga. Arukalt seatud eesmärgid on tõhus samm rahalise heaolu paranemise suunas.

Rahaliste eesmärkide uurimine tudengite abil

Olen Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudis rahatarkuse valikainet lugenud ning seal eesmärkide ja pühendumuse jõudu uurinud. Palusin tudengeil valida isiklikult olulise eesmärgi rahaasjus, mis pidi olema kursuse jooksul võimalik saavutada. Mida konkreetsem, seda parem. Pole eriti tõenäoline, et ühe semestri jooksul õnnestub saada rikkaks (abstraktne eesmärk), küll aga võib õnnestuda kõrvale panna 150 eurot (konkreetne eesmärk). Kursuse jooksul tuletasin tudengeile eesmärke regulaarselt meelde ja kindlaks kuupäevaks pidid nad ülevaate andma, kuidas saavutamine õnnestus. Siin oli võtmeteguriks tähtaeg, konkreetne kuupäev, milleks tegutsema peab.

Lihtne on mõelda, peaksin millalgi oma finantsteenuste lepingud üle vaatama, ilma selleni tegelikult jõudmata, konkreetne tähtaeg aitab ennast kokku võtta. Kõigist kursuse läbinud tudengeist (46) kolmveerand (34) olid oma eesmärgi saavutanud. Kõige edukamad olid need, kes olid otsustanud säästa konkreetse summa isiklikult olulise ostu jaoks – kõik said sellega hakkama. Kõige enam oli ebaõnnestumisi kulude vähendamisel, ligi pooled selle eesmärgi valinuist ei saanud seda tehtud. Selle põhjuseks võis olla kahele hea eesmärgi kriteeriumile mitte vastamine. „Vähendan kulutusi“ pole konkreetne ega ka mitte eriti motiveeriv või isiklikult oluline eesmärk. Parem oleks valida konkreetne väljaminek, mille jaoks kindla summa võrra määratud perioodil kulutusi vähendatakse.