„Eestis ulatusid uute pikaajaliste ettevõttelaenude keskmised intressimäärad jaanuaris 2,6 protsendini. Eluasemelaenude keskmine intressimäär oli 2,5 protsendi lähedal" kirjeldas Eesti Panga ökonomist Kirstin Saluveer. Saluveer nõustus, et Eesti intressitasemed on euroala keskmisest kõrgemal.

Eelmise aasta lõpus oli euroalal keskmine eluasemelaenu intressimäär keskmiselt umbes 1,6 protsenti. Siiski võib Saluveeri sõnul pidada Eestis juurdepääsu pangalaenudele võrreldes euroala keskmisega jätkuvalt heaks.

Intress laenajat ei heiduta

Nii ettevõtete kui ka eraisikute pangalaenude- ja liisingute maht kasvab Saluveeri sõnul jätkuvalt üpriski tempokalt, vastavalt 6 ja 7 protsenti. „Samas on eraisikute laenuturul viimastel kuudel olnud näha märke mõningasest rahunemisest. Uusi laene pole lisandunud enam endise hooga. Kas see on tingitud hooajalistest teguritest või on see püsivam trend, seda näitavad järgnevad kuud," sõnas Saluveer.

Eesti Panga 2018. aasta detsembriprognoosi kohaselt aeglustub eraisikute võlakohustuste kasv lähiaastatel ligikaudu 6 protsendini.

Mitmed põhjused

Keskmine laenu hind sõltub paljudest teguritest. „Seetõttu ei saa ka tingimata panna võrdusmärki keskmise intressimäära ja laenude kättesaadavuse vahele. Keskmist intressimäära võivad mõjutada tegurid, mis ei kajasta niivõrd laenude kättesaadavust, kuivõrd väljastatud laenude koosseisu. Näiteks madala riskisusega laenude suur osakaal uute laenude seas," kirjeldas Saluveer.

Uute laenude intressimäärasid mõjutavad Eestis mitmed asjaolud, nende hulgas rahastamiskulud, laenuprojekti krediidirisk ja konkurentsiolukord laenuturul.

Saluveeri sõnul on viimasel ajal intressimäärade arenguid kahtlemata mõjutanud muutused pangandusturul. „Turul on jäänud pakkujaid vähemaks ja see on vähemalt ajutiselt nõrgestanud konkurentsiolukorda. Osalt selgitab see nii ettevõtete võetud laenude kui ka uute eluasemelaenude keskmiste intressimarginaalide väikest tõusu," ütles Saluveer.

Pank hindab riski

Saluveeri sõnul oli 2018. aasta eluasemelaenu rahalise sissemakse kaalutud keskmine 17 protsenti. „Ehkki teatud juhtudel võib kõrge rahaline sissemakse intressimarginaali vähendada, küsitakse mõnel teisel juhul suuremat omafinantseeringut riskantsemate laenude puhul. Seetõttu ei erine eluasemelaenude keskmine intressimarginaal eriti erinevate omafinantseeringu määrade lõigetes," ütles ta.

Keskmisest pisut kõrgem on intressimarginaal rahalise sissemakseta ehk 0 protsendilise omafinantseeringuga eluasemelaenude puhul. „Eluasemelaenu intressimarginaali kujunemisel mängivad omafinantseeringu määrast olulisemat rolli näitajad, mis iseloomustavad laenuvõtja laenuteenindamise võimet. Näiteks sissetulek ja igakuiste laenumaksete osatähtsus sissetulekus," sõnas Saluveer.

Eestlaste sissetulekud väikesed

Saluveeri sõnul erineb Eesti laenuvõtja profiil mõnevõrra euroala keskmisest. „Siinsed majapidamiste sissetulekud on euroala riikide võrdluses pigem madalad ja ettevõtted suhteliselt väiksed. Need tegurid tõstavad väljastatud laenude riskisust. Kõrgem risk peegeldub kõrgemas intressimääras," kirjeldas ta.

Veel mõjutavad hinnangut laenuprojekti riskisusele majanduse üldisem seisund, selle kasvuväljavaated ja riskid. „Riskihinnangu andmisel ei ole oluline mitte üksnes praegune hetk, vaid ka pikem, tsükliülene vaade. Eesti majanduskasv on olnud märkimisväärselt heitlikum kui euroalal tervikuna," rääkis Saluveer.