Ehkki digilugu.ee keskkonnas on immuniseerimisandmete plokk olemas juba peaaegu kolm aastat, siis enamikul inimestest on see andmeväli tühi, isegi kui nad on end lasknud viimase kolme aasta jooksul vaktsineerida, kirjutab ERR.

Nimelt on tervishoiuasutustel kohustus alates 2016. aasta 1. juulist sisestada patsientide vaktsineerimisinfo tervise infosüsteemi, ent seda saab teha üksnes juhul, kui IT-süsteem on viidud uuele standardile, muidu küll andmed süsteemi jõuavad, ent need ei ilmu nähtavale ei patsiendile ega ka näiteks perearstile, juhul kui patsient on end vaktsineerinud nakkuskeskuses või apteegis.

Enamikul tervishoiasutustel ei ole kohustuslikku arendust ka ligi kolm aastat hiljem veel tehtud, selle aasta esimese kvartali seisuga esitas terviseametile oma vaktsineerimisandmed 91 asutust uues süsteemis ja 295 asutust vanas.

See tähendab, et vaid alla veerandi kõigist perearsti- ja tervisekeskustest ning haiglatest on üle läinud uuele standardile, mis võimaldab kuvada vaktsineerimisinfot digiloos, nii et seda näevad kõik, keda see puudutab ehk patsient ja perearst ning juhul, kui vaktsineerimine on tehtud näiteks apteegis, siis ka see apteek.

Paberpass kohustuslik

Seni aga jätkub sünnitusmajas uutele, 21. sajandi kodanikele kollaste paberpasside andmine, et nende vaktsiinisüstid sinna üles kirjutada. Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova nimetab seda vajalikuks seni, kuni kestab üleminekuperiood ehk kuni kõik tervishoiuasutused uue standardi kasutusele võtavad ja vaktsineerimisandmed patsientidele ja arstidele digitaalselt kättesaadavaks muudavad.

Paberpass on kohustuslik ka siis, kui digitaalne süsteem tööle saab, sest selle näeb ette seadus, mille muutmiseks tuleks see reguleerida seadusandja tasemel.

Paljud täiskasvanud elavad Eestis aga justkui ilma minevikuta inimesed: nende paberkandjal immuniseerimispassid on aja ja kolimiste käigus kaduma läinud või teadmatusest-hooletusest ära visatud ja puudub ülevaade tehtud ning kehtivatest vaktsiinidest.

Probleem tekib siis, kui teatud vaktsiine tuleks uuendada, sest nende meeldetuletusi inimestele ei saadeta, kuigi terviseamet on sellist lahendust Filippova sõnul ammu palunud. Eriti kriitiline on meeldetuletus kordusvaktsiinide puhul, näiteks puukentsefaliidi vastu, mida peab mitu aastat järjest tegema, et kaitse haiguse vastu tekiks.

Loe pikemalt refereeritud artiklit ERRi portaalis.