Tänavu suvel ERGO kindlustusseltsi ja Läti uuringufirma SKDS poolt läbi viidud Baltimaade turvalisuse uuringust selgub, et veidi vähem kui pooled Eesti inimestest kardavad nii nende endiga juhtuda võivat õnnetust kui ka seda, et nende auto satub liiklusõnnetusse.

„Inimeste ohutajus ja sellega seotud käitumismustris on teatud lõhe, sest vaatamata sarnasele hirmule kindlustab autot kolm korda rohkem inimesi kui oma elu. Sellega jäätakse kaitseta oma sissetulekud, mis halva haiguse või õnnetuse saabudes võivad märgatavalt väheneda,“ kinnitas ERGO elu- ja tervisekindlustuse arendusjuht Dekla Uusma.

Õnnetustest koguni 19 korda rohkem inimesi leidis mullu oma lõpu mõne haiguse tõttu – peamiselt vereringeelundite ja pahaloomuliste kasvajate näol. „Seejuures pole sisuliselt kolmandikul elanikkonnast sääste, millega pere hakkama saaks, kui näiteks üks ülalpidaja peaks raskelt haigestuma, töövõimetuks jääma või sootuks surema,“ lisas Uusma.

Statistika kohaselt suri õnnetuste tagajärjel 2018. aastal Eestis 821 inimest. Levinum õnnetuse põhjus polnud mitte liiklusõnnetus, vaid mürgistus ja enesetapud. Mürgistustesse suri eelmisel aastal 287 inimest ning enesetapu läbi lõpetas elu 196 inimest. Liiklusõnnetuste tagajärjel suri 83 inimest.

Uusma sõnul pole haiguse tõttu elu kaotavad inimesed kaugeltki mitte kõik eakad nagu sageli arvatakse. 2018. aastal tegi ERGO klientidele elukindlustuslepingute väljamakseid ligi 200 000 euro ulatuses. Noorim haiguse tõttu elu kaotanud klient oli seejuures kõigest 30-aastane.

“On kahetsusväärne, et oma auto ja kodu kindlustamist peavad inimesed loomulikuks, ent tervise ja toimetulekuga seotud riskide kindlustamist eriti ei tähtsustata. Mõtlema tuleks hakata noorelt ja tervena ning mis peamine – koos varaga tuleb tähtsustada ka iseennast,“ teatas Uusma.