"Elavhõbeda mõttes ei tasu tekitada ilmaasjata paanikat. Läänemerest püütud kala võib julgelt süüa. Kui hakata sööma hästi palju tuunikala, võib ületada piirnormi üpris lihtsalt, sest neis on elavhõbeda sisaldus päris suur," märkis Mart Simm, Tartu Ülikooli merebioloogia vanemteadur ERR Novaatorile.

Maaeluministeeriumi tellimusel valminud töös viidi esimest korda tervise arengu instituudi toitumisuuringu (TAI) andmed kokku kalade elavhõbedasisalduse kohta kogutud andmetega. Lisaks lasi Simm koos Maria Põldmaga analüüsida 16 värsketest kaladest või fileest võetud proovi ja 39 erinevat Eesti poodides müüdavat kalatoodet.

"Selgus, et erilist vahet pole, kas kala on värske või töödeldud. Mis kalal juba varem sees on, sinna see ka jääb," selgitas vanemteadur. Tulemuste põhjal võiks süüa elavhõbeda piirväärtust ületamata nädalas üle nelja kilo lõhet, latikat, kilu ja lesta ning ka koorikloomi ja limuseid.

Ühtlasi kummutas uuring müüdi, nagu leiduks kalakasvatustest pärit kalas elavhõbedat rohkem. "Me sööme kala väga-väga vähe, praktiliselt ainult kasvandusekala. See on dioksiinide ja elavhõbeda mõttes väga hea – isegi Norrast pärit kala ei sisalda halbu ühendeid. Kuigi kogu aeg on kisa olnud, siis tegelikult pole selleks põhjust," sõnas Simm.

Loe artiklit ERR Novaatoris.