Viljandi kutseõppekeskuses ja Kuressaare ametikoolis alustati ettevõtlusõppega juba ligi viis aastat tagasi, kuid kooli esindajate sõnul areneb ja muutub ettevõtlusõppe mudel siiani vastavalt õpilaste ja kooli vajadustele.

„Meie eesmärk ei ole koolitada igast õpilasest ettevõtjat, vaid pigem ettevõtlikku noort inimest, kes tahab ja oskab oma unistusi ellu viia. Ettevõtlusõpe annab õpilastele võimaluse esmapilgul teoreetilisena tunduv aine õppekavas praktiliselt läbi teha," põhjendas Viljandi kutseõppekeskuse arendusjuht Karmen Selter, miks nägi kool vajadust ettevõtlusõppe järele.

Ka Kuressaare ametikooli õpetaja Marve Koppel nõustub, et ettevõtlusõppe peamine eesmärk on anda õpilastele lisavõimalusi, mis toetaks nende erialast haridust. „Tahame, et meie õpilased saaksid hilisemas elus hästi hakkama. Selleks on vaja eelkõige lahendusele orienteeritud mõtteviisi, mis iseloomustab ettevõtjaid. Ettevõtlusõpe suurendab noorte läbilöögivõimet ja muudab nad tööturul konkurentsivõimelisemaks," kommenteeris Koppel.

Mis kasu saab kutsekooli õpilane ettevõtlusõppes osalemisest?

Nii Selter kui ka Koppel leidsid, et praktilise kogemuse kaudu õppimine on noortele väga vajalik, kuna arendab planeerimis-, suhtlemis-, esinemis- ja meeskonnatöö oskusi. „Ettevõtlusõpe võimaldab noortel kasvatada enesekindlust ja omandada hilisemas tööelus hädavajalikke oskusi. Tänapäeva noortele on äärmiselt oluline osata end esitleda, suhelda vabalt võõraste inimestega ja teha nendega koostööd. Neid oskusi klassiruumis ei õpetata, kuid neid saab omandada praktilise kogemuse kaudu," ütles Koppel.

Õpilasfirma loomisel valivad noored tavaliselt oma erialaga seotud toote või teenuse. See annab neile hea ettekujutuse, kuidas oma erialal õpitud oskusi klientidele millegi vajaliku pakkumiseks ära kasutada. „Õppimine on edukas siis, kui õpilane näeb selles praktilist kasu. Noori inspireerib väga oma toote või teenuse loomine ning selle protsessi käigus areneb ka vastutustunne, ajaplaneerimisoskus ja töö tulemuste analüüsi oskus," kommenteeris Selter.

Neid oskusi on vaja nii ettevõtjal kui ka palgatöölisel. „Mõni koolilõpetaja otsustab luua oma ettevõtte ja ise enda tööandjaks hakata, teised aga eelistavad palgatööd. Mistahes viisil töötades on igal juhul oluline, et inimene on algatusvõimeline ja suudab ise probleemile lahenduse leida," sõnas Koppel.

Mida arvavad õpilased ettevõtlusõppest?

„Õpilaste huvi on erinev. Kõik sõltub sellest, kas õpilane on loomult tegus ja aktiivne või eelistab pigem tagaplaanile hoida," kommenteeris Selter. Kui programmi alguses on negatiivset hoiakut rohkem tunda, siis hiljem, pärast õppe läbimist, on rahulolu suur. „Õpilased mõistavad kogemuse laiemat kasu ja saavad korda läinud tegevustest indu ka edaspidiseks. Teisel õppeaastal on paljud õpilased öelnud, et tulevad hea meelega oma kogemusi noorematele õpilastele jagama, et innustada neidki ettevõtlusõppes osalema," lisas ta.

Kutsekoolide arvestuses loodi enim õpilasfirmasid sel aastal Viljandi kutseõppekeskuses ja Kuressaare ametikoolis. Noored ise arvavad, et firma loomine ja juhtimine on küll keeruline ülesanne, kuid annab neile väga väärtusliku kogemuse.

„Saime õppe käigus teadmisi firma loomisest ja toodete müügist. Õpilasfirmaga tegelemine nõudis väga paljude valdkondadega tutvumist ning saime proovida reklaamide tegemist, kujundamist, raamatupidamist ja avalikku esinemist. Arendasime suhtlemisoskust, eriti inglise keeles, ajaplaneerimisoskust ja ootamatute probleemide lahendamisoskust," kommenteerisid Kuressaare ametikooli õpilasfirma Loomeriiul meeskonnaliikmed.

SA Innove programmijuht, ettevõtlusõppe eestvedaja kutsehariduses Katrin Kivisild:

Ettevõtlusõppe programmi eesmärk on anda igale noorele tema õpingute jooksul ettevõtluskogemus ideede teostamise kaudu. Meie majanduse edu ja targad töökohad on just nende luua! Oluline on anda noorele sõnum, et ükskõik, mis eriala ta kutsekoolis õpib, ettevõtlik noor märkab võimalusi enda ümber ja leiab endale rakendust igas olukorras.

Kutsekoolidesse on ettevõtlusõpe jõudnud aegamööda – veel mõne aasta eest õpetasid paljud koolid ettevõtlust raamatust majandusalaseid mõisteid pähe õppides. Koos kutsekoolidega tõdesime, et kvaliteetseks ettevõtlusõppeks on oluline luua toetav keskkond ja süsteem, mis lõimiks nii õppevara, seminare, õpetajate koolitusprogrammi, ettevõtliku kooli haridusprogrammi kui ka Junior Achievementi õpilasfirmade programmi. Ettevõtlusõppes on edukamad need kutsekoolid, mille juhtkond ja koolipere – nii eriala- kui ka ettevõtlusõpetajad – tahavad anda igale noorele kaasa tööriistakasti 21. sajandi oskustega.