Vastab Greete Kaar, Tööinspektsiooni nõustamisjurist: Kui töötaja tööpäev on 23. detsembril, tuleb töötaja tööaega kolme tunni võrra lühendada. Tööpäeva peab lühendama ka summeeritud tööaja arvestuse alusel ehk teisisõnu graafiku alusel töötajal. Kui tööandja soovib jätta 23. detsembri tööpäeva lühendamata, tuleb see töötajaga kokku leppida. Kui tööpäeva enne riigipüha ei lühendata võib see tähendada ületunnitöö tegemist, kuid mitte alati.

Töötaja saab tööajakava kättesaamise hetkel tööandjale teatada, et ta ei nõustu, et tööandja jätab 23. detsembri tööpäeva lühendamata. Kui töötaja aga graafiku kättesaamisel ei ütelnud tööandjale, et ta pole nõus tööpäeva lühendamata jätmisega, on kokkulepe olemas ning töötaja peab töötama vastavalt tööajakavale. Seega ei saa töötaja töölt omaalgatuslikult varem ära minna, sest sellisel juhul oleks tegemist töökohustuse rikkumisega.

Kui töötaja töötab summeeritud tööaja arvestuse alusel, selgub ületunnitöö alles arvestusperioodi lõpus. See tähendab, et graafiku alusel töötajate kõik normtunnid ja töötatud tunnid loetakse kokku kas ühe, kahe, kolme või nelja kuu kohta, vastavalt kokkulepitud arvestusperioodi pikkusele.

Näide: Töötaja töötab täistööajaga ehk 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Töötaja ja tööandja on kokku leppinud neljakuulises arvestusperioodis, mis algab 1. septembril ja lõpeb 31. detsembril. Seega selguvad ületunnid 31. detsembril. Ületunnitöö leidmiseks tuleb esmalt leida nelja kuu normtundide arv, mis peab 31. detsembriks täidetud olema. Eeldusel, et töötaja ei puudunud arvestusperioodi jooksul töölt (st ei olnud haigus- või hoolduslehel ega puhkusel), on septembris normtunde 168 (21 tööpäeva korrutatuna 8-ga), oktoobris 184 (23 x 8), novembris 168 (21 x 8) ning detsembris 149 (kui 23. detsember on tööpäev ehk 19 x 8 – 3). Seega peab töötaja nelja kuuga töötama 669 tundi. Kui 31. detsembril selgub, et töötaja on teinud rohkem töötunde, peab tööandja ületunnid täiendavalt hüvitama.