Air Baltic üritas korduvalt kõrvale hiilida 250 euro suuruse hüvitise maksmisest. Reisija pöördus ettevõtte Flagito poole, kes tegeleb hüvitiste sissenõudmisega ja sai hiljem kohtus õiguse, mille tulemusena tasus AirBaltic kokku üle 1300 euro.

2019. a veebruaris Saksamaalt Eestisse lendama pidanud Airbalticu lend tühistati, mistõttu jõudis reisija asenduslennuga Tallinnasse 24 tundi hiljem kui plaanitud. Lennureisijal on õigus nõuda hüvitist, kui lennuk jõuab sihtkohta kolm tundi ettenähtust hiljem ja kui see pole seotud erakordsete oludega. Hüvitise suurus sõltub lennu ja viivituse pikkusest.

Esmalt üritas reisija oma jõududega lennuettevõtjast jagu saada, kuid tulutult. Lennuettevõtja sõnul tühistati lend tehnilise rikke tõttu ning reisijal ei ole õigus hüvitisele. Samuti nõudis reisija kulude – hommikusöök 24,90 eurot ja transport 5 eurot – hüvitamist. Lennufirma nõustus toiduraha hüvitamast, kuid kulutusi transpordile mitte.

Kohus otsustas, et Airbaltic peab maksma 1328 eurot, millest 250 eurot on hüvitis ning 5 eurot transpordikulude katteks. Ülejäänud summa moodustab õigusabikulud.

Lennufirma pidi muude kulude hulgas hüvitama ka näiteks dokumentide tõlkimise, millele kulus 242 eurot.