Peamised tehnilised mured on seotud Vingissari sõnul kodus kasutusel oleva interneti, TV-teenuse ja -boksiga, nutiseadme kahjustuse või välismaal kasutatava internetimahuga. See küll kõigub iga aasta veidi erinevalt, sest koroonakriisist tulenevalt mingi suvekodudesse juba varem, samas reisitakse välisriikidesse tänavu harvemini.

Pikalt kasutuseta olnud teler või digiboks ei tööta

Vingissar selgitab, et kui maakoju jõudes TV-teenus või digiboks tõrguvad, ei ole tegemist üldjuhul rikkega, vaid pikalt seisnud seade võib vajada n-ö ülessoojenemiseks aega. "TV-teenuseid uuendatakse pea iga kuu, mistõttu välja lülitatud seadmes ei ole uuendust veel toimunud. Nii võib seade ka ekslikult kuvada veateateid," selgitas ta. Kui telerile ei tule kohe pilt ette, soovitab ootada kümmekond minutit ja vajadusel konsulteerida spetsialistiga.

Üle tuleks kontrollida, et vajalikud kaablid ja juhtmed oleksid korralikuld digiboksiga või teleriga ühendatud. Üle õhu TV-teenuse puhul võib teenust mõjutada ka ilmastikuolud, mis on paigast liigutanud antenni ja seepärast on ka signaal nõrgem. Kui see asub kohas, et inimene saab ise antenni liigutada, siis võib seda Vingissare sõnul teha. "Aga alati on kindlam spetsialistilt abi küsida," märkis ta.

Interneti kvaliteet maamajas kõigub või on aeglane

Teine sagedasem pöördumine on see, et internetilevi on suvila ühes toas parem kui teises või kipub vahepeal ära kaduma. Vingissare sõnul võib siin olla põhjuseks valesse kohta paigutatud ruuter, mis tihti paigaldatakse maja keskele.

Vingissar soovitab katsetada erinevaid ruuteri asupaiku. Asetada tuleks ruuter maja sellise seina lähedale, kus suunas asub mobiilimast. "Kui sa ei tea, kus suunas mast paikneb, katseta ruuterit erinevates tubades, võimalusel paiguta see akna äärde," lisas ta.

Igas asukohas katseta ka internetikiirust, jälgides ruuteril levipulkade muutumist. Kui levipulgad ei muutu, tee kiirusetesti. Paiguta ruuter sinna, kus kiirus on kõige parem.

Reisil olles puudub internet või internetimaht kulub kiirelt
Vingissaar sõnas, et tihti ei teata, kuidas rändlust enda telefoni seadmetes sisse lülitada. Küsimusi võib tekitada lisaks nii internetimahuga seonduvalt kui ka vajatakse abi kohaliku sideoperaatori võrgu seadistamisega. Seda seepärast, et mõnes riigis tuleb võrk valida käsitsi.

Ta juhib tähelepanu, et välismaal ei pruugi olla igas väiksemas asulas või piirkonnas internet hästi levida.

Enne reisile minekut tuleks üle kontrollida pakendi andmeside maht. Samuti tasuks järele uurida, kas külastatav riik on paketis sisalduvate riikide nimekirjas või tuleks juurde tellida reisitava piirkonna jaoks interneti päeva, nädala või kuupilet. "Kui kvaliteet kõigub ja on vajadus kiirema interneti järele, vali kasutamiseks suured maanteeäärsed alad, kuna seal on võrguühendus parem kui väikestes asulates," ütles Vingissar.

Nutiseade saab (vee)kahjustusi

Suvel sagenevad eksperdi sõnul nutiseadmete kindlustusjuhtumid ja hooldustööde maht, mida sageli saab ettenägelikult ennetada.

Vingissar tuletab meelde, et kukkumise puhul aitab ekraani kaitsta kaitseklaas, seevastu kaitsekile hoiab ära suuremad kriimustused. Kui suvel tegeletakse veehobidega, on soovitav soetada endale veekindel kott ning hoida näiteks kanuumatkale või paadiga järvele minnes selle sees.

Veekahjustus võib tekkida ka sellest, kui vesi üle sõiduki ääre tuleb. "Kui seade on kahjustatud, ära proovi seda ise parandada vaid konsulteeri spetsialistiga," rõhutab ta. Võimalusel teha ka nutikindlustus, mis seadet kaitseb.