Salva Kindlustuse varakindlustuse osakonna juhataja Alver Kivirüüt sõnas, et ühed sagedasemad on välgutabamuse ülepingest tulenenud kahjud. Seda ka juhul, kui äike on löönud näiteks eemalasuvasse elektriliini või naaberkrundile. "Sellisel juhul piisab tihti seadme emaplaadi vahetusest. Samas on olnud ka juhtum, kui äike lõi otse aparaati ning põhimõtteliselt oli pilbasteks nii adapter, laadimisjaam kui ka muruniiduk ise,“ lausus Kivirüüt.

Osalise kahju puhul, näiteks ülepinge, on kahju suurusjärk üldjuhul 20-30% seadme hinnast ehk üldiselt ligikaudu 600-1000 eurot.

Ette on tulnud ka juhtumeid, kus robotniiduk on tiiki uppunud või kõrgemalt alla kukkunud. Järjest enam juhtub Kivirüüti sõnul ka olukordi, kus auto sõidab niidukile otsa. "Kindlasti tasub külla tulnud inimestele mainida, et selline aparaat on aias liikumas või lausa sellekohane silt välja panna,“ selgitas Kivirüüt. Ta lisas, et õnnetusi on juhtunud ka siis, kui niiduk on sõitnud parkiva auto alla ja sinna kinni jäänud. Auto liikuma hakates saab aga niiduk viga.

Mitmeid õnnetusi aitab Kivirüüti sõnul ära hoida see, kui lasta aparaat paigaldada spetsialistide poolt, kes oskavad arvestada, kus on tarvis sõiduki liikumist piirata. Sarnaselt televiisorite, arvutite ja muu sarnase tehnikaga tuleks äikesetormide ajal seadme laadimisjaam vooluvõrgust lahti ühendada. Robotniiduk ise ei tohiks olla töörežiimis.

Samuti juhib ta tähelepanu, et kuigi paljud robotniidukid on varustatud alarmidega, on nende klientidelt ka niidukeid varastatud. Seepärast tuleks alles hoida seadme dokumendid, et oleks teada selle seerianumber ja muud vajalikud andmed.
Robotniiduk läheb tavapärase koduse vara alla, mistõttu tuleks ka kodukindlustuse lepingust üle vaadata, kas see katab koduse varaga seotud kahjusid. Samuti tuleks kontrollida, kas koduse vara kaitse on valitud piisava summa ulatuses, sest robotniidukid võivad kallid olla.