Küsimusele, kuidas seda vastutust mõistlikult ja tõhusalt õpetada, ei ole ühest vastust. „Kuid lapsed on nutikad ja mida varem nendega raha kasutamisest ja planeerimisest rääkida, seda vastutustundlikumad inimesed neist kasvavad,“ arvab Coop Panga erakliendi müügijuht Thea Heinaste. Sobivad meetodid ja võrdlused raha väärtuse õpetamiseks tuleb aga igal perel enamasti ise valida.

Ka tänavu saavad ilmselt paljud esimesse klassi astujad enda vastutusse lisaks õpilaspiletile ka oma elu esimese pangakaardi. See on aeg, kus lapsevanemad võiksid lapsega rääkida nii kulutuste planeerimisest kui ka turvalisest kaardi kasutamisest.

Näiteks üks Eesti paremaid purjelaudureid, 17-aastane olümpialootus Frank Ervin, ei mäleta, millal ta täpselt oma esimese pangakaardi sai, kuid küllap juhtus see juba esimeses klassis. Ema Signe sõnul oli Frank juba siis üsna iseseisev poiss: käis pärast kooli omapäi trennis ja pidi ka sageli oma päevase söögi eest ise hoolitsema. Nüüd on Signel rahateemaline jutuajamine ees Franki väikeõe Lauraga, kes tänavu esimesse klassi läheb.

Tütar on emalt juba ka küsinud, millal ta endale pangakaardi saab, ja näib, et ta on sellepärast üsna elevil. Signe kavatseb tütrele kaarti üle andes rääkida kindlasti sellest, et oma PIN-kood tuleb pähe õppida ja seda ei tohi sõpradega jagada. Kindlasti ka sellest, et kuigi pangakaart ei ole raha, on see ligipääs rahale ja seda tuleb hoida turvalises kohas ning hoolega.

Üks keerulisemaid asju, mida seoses rahaga lapsele õpetada, on ilmselt planeerimine. Mis siin salata, see on keeruline teema ka mitmete täiskasvanute jaoks. Kuuajalise taskuraha jaotamine pika perioodi peale on lapse jaoks sageli keeruline ja ta vajab kindlasti vanemate toetust ning nõuandeid. Abiks võib olla see, kui lapsevanem ei kanna taskuraha lapse arvele mitte kuu, vaid nädala kaupa. Nii on lapsel raha kulutamisest parem aru saada, sest selle summaga peab hakkama saama esmaspäevast pühapäevani, mis on väiksele lapsele paremini hoomatav ajavahemik kui kuu.

Kui taskuraha on nädala lõpuks järele jäänud, võib lapsele soovitada see kogumiseks kõrvale panna – selleks sobib nii kodune rahakassa kui ka selle tarbeks tehtud pangakonto.

Thea Heinaste sõnul saavad 6–18-aastased Coop Pangas konto avada ja arveldada täiesti tasuta ning lapsevanematel on võimalus interneti- või mobiilipangas oma laste tehingutel kenasti ka silma peal hoida. Gümnaasiumis õppiv Frank ütleb, et teda see ei häiri, sest tal pole oma vanemate eest midagi varjata. Ise kasutab ta samuti mugavat panga äppi ja on arvamusel, et saab oma rahaasjadega üsna hästi hakkama. Frank käib suvel treeningute ja võistluste kõrvalt ka tööl ning talveperioodil on abiks vanematelt saadud taskuraha.

Lapsevanematel on hea võimalus mõelda lapse iseseisvumisega seotud kulutuste katmise peale juba varakult ja selle tarvis võib avada näiteks Coop Pangas lastehoiuse. Hoiuse saab avada kasvõi kohe pärast lapse sündi ja omalt poolt kingib pank hoiusekontole 50 eurot stardiraha.

Ka Franki vanemad koguvad raha poja nimele tehtud lastehoiusele, mis lõppeb poole aasta pärast, kui Frank saab 18-aastaseks. Noor purjelaudur ei ole veel mõelnud, milleks ta seda raha täpselt kulutab. Praegu on tal silme ees olümpia ja üheskoos pere ning toetajate abiga soetatakse selle jaoks lähiajal kallis võistlusvarustus.

Kui suurem osa pankade pakutavatest teenustest on üpris sarnased, siis üks, mis Coop Panka teistest kindlasti eristab, on see, et Coop Panga kliendid saavad tasuta raha välja võtta kõigi pankade pangaautomaatidest ja rohkem kui 300 Coopi kaupluses üle Eesti. Lisaks sellele saab Coopi kauplustes raha mugavalt ka enda arvele kanda.

Lapsed suveks maale vanaema juurde saates võib kohalikus poes raha väljavõtmine ja sissemaksmine olla kogu perele suureks abiks laste rahaasjade korraldamisel. Kindlasti on lastel sularaha vaja ka kooliajal ja kui vanemal see hommikuste toimetuste käigus ununeb, saab teha lapsele välkmakse ning laps saab vajaliku summa juba järgmisel hetkel poest või lähimast pangaautomaadist välja võtta.