Pangaliidu infoturbe toimkonna juhi Tiit Hallase sõnul näivad kõned usutavad – helistatakse justkui panga numbrilt ja uuritakse, kas klient on äsja teinud sisseostu mõnes veebipoes või räägitakse mõni muu legend. Sealt edasi räägivad nad juttu nagu kliendi arvelt oleks just raha varastatud ning edasise varguse ära hoidmiseks tuleb kasutajal kohe oma salasõnad, paroolid, kaardiandmed või muu delikaatne info helistajale öelda. "Kiire ja reeglina vene keelse jutuga aetakse inimene segadusse ning mängitakse tema hirmuga raha kaotada.” rääkis Hallas.

Petturid on sihtinud enamik Eesti pankade kliente. Pangaliit rõhutab, et Eesti pangad ei küsi kunagi telefonitsi klientidelt pangakaardi numbrit. Samuti ei küsita ka ühtegi interneti- või mobiilipanka logimiseks vajalikku detaili, kuna klientide teenindamiseks on pankadel inimeste andmed olemas.

Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna juhi Roger Kummi sõnul on kelmide saagiks langenud summad on erinevad. See sõltub sellest, kui palju on inimesel kontol raha. „Reeglina võtavad kelmid pangakontodelt kõik, mis sealt võtta on ning seepärast soovitame inimestel oma ülekannete limiidid üle vaadata. See on tihti ainuke meede kogu raha korraga ära kandmise vältimiseks, kui näiteks päevalimiit täis saab,“ ütles Kumm.

Pettuse tuvastamiseks on üks viis ka paluda helistajal rääkida eesti keeles. Seda seepärast, et teadaolevalt räägivad kelmid telefonitsi vene keeles. „Väiksemagi kahtluse korral, et tegemist võib olla kelmiga, on kõige mõistlikum kõne koheselt katkestada. Kui oled aga ekslikult juba oma kaardiandmeid jaganud, siis teavita sellest kindlasti oma panka ja politseid,“ rõhutas Kumm.