Lapse ebaproportsionaalsed söögiisud võivad tekitada terviseprobleeme. Ülekaalulistele lastele võivad lisakilod probleemiks olla ka täiskasvanueas. Kui aga laps sööb liiga vähe, jäävad tal puudu füüsiliseks arenguks vajalikud toitained.

Mõjutavad pere söömisharjumused

Võib olla päevi, kus lapse isu on tavapärasest suurem. Samuti on ka neid, kus söömine näib lapse jaoks tüütuim tegevus maailmas. Kui olukord on lühiajaline, siis ei tasuks lastearsti Külli Muugi sõnul liialt muretseda. Kui aga väikelaps ei söö üldse või sööb väga valikuliselt, siis tuleks võtta ühendust lastearsti või toitumisnõustajaga.

Muugi sõnul mängib lapse toitumisel rolli see, millised on perekondlikud söömisharjumused, lapse füüsiline aktiivsus kui ka toidu kalorite sisaldus. "Lapse keskseks arenguks on oluline, et ta sööks midagi igast olulisest toidugrupist: piimatooted, puu- ja köögiviljad, liha- ning teraviljatooted. Samas tuleb meeles pidada, et iga uus toit vajab harjumist ning pirtsaka lapse puhul võiks pigem harjutada last esialgu sööma ühte toidugruppi, sest muidu võib see tekitada lapsele lisastressi," selgitas Muug.

Last tuleks tema sõnul toidutegemisse kaasata võimalikult noorelt. "Juba pooleteistaastane laps saab hakkama banaani koorimise, salatilehtede rebimise ning lillkapsa- ja brokkoliõisikute rebimisega," ütles Muug. Vanemate laste puhul soovitab ta kasutusele võtta ohutud puidust lastenoad, millega laps saab kurki või porgandit lõigata. "Söögi valmistamise protsess aitab kaasa toidulaua mõistmisele ning mõjutab positiivselt suhtumist söömisesse, tekitades lapsel arusaama mitmekülgsest toitumisest," ütles ta.

Muug lisas, et väikelapsele tuleks söögiks pakkuda maksimaalselt 2-3 valikut. Seda seepärast, et kui valik on liiga suur, siis ei suuda laps otsustada ning keeldub. Abiks on ka kindla toidukorra järgimine. Kindel graafik annab aimu, kas lapsel ongi kõht täis või ei taha ta süüa mõnel muul põhjusel. Muug soovitab panna päeva jooksul paika kolm põhitoidukorda ja kuni kaks-kolm tervislikku vahepala.

Toit ei ole stressileevendus ega auhind

Muugi sõnul on halb lähenemine, kui last premeeritakse söögiga ja seda eriti magusa ja rasvasega. "Toit ei ole ei stressileevendus ega auhind ning sellise mõtteviisi süvendamine on ohtlik ning võib viia tõsiste toitumishäireteni," ütles Muug.

Toidukommete harjutamisel tuleks lapsele selgeks teha, mis on talle hea ning tekitada järk-järgult huvi uute toitude ja maitsete vastu.