Märtsi lõpus tõstsid pangad viipemakste limiiti 25 eurolt 50 eurole, et vähendada terminalidega kokupuudet ning takistada seeläbi viiruse levikut. Eesti Panga makse- ja arveldusosakonna spetsialisti Tiina Soosalu sõnul tehti selle aasta teises kvartalis 38% maksetest viibates. See on 14% rohkem kui eelmine aasta.

Ta lisas, et kuigi viipemakse võimalus on nii Eestis kui ka mujal maailmas juba üsna juurdunud, siis kasutavad eestlased seda jätkuvalt tagasihoidlikult. "Uute makselahendustega kaasnevad hirmud, mida on võimalik maandada," selgitas Soosalu. Tema sõnul on kõige turvalisem kasutada viipemaksetel nutitelefoni või -kella. Mobiilipangas on võimalik sisse lülitada ka teavitus, mis annab märku, kui kaardiga on mõni makse tehtud.

Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla lisas, et sel aastal on Swedbankis mobiilimaksete kasutajaid kümme korda rohkem. Mobiilimaksete kasvu on mõjutanud tema sõnul ka see, kui lisandus Apple Pay.

Mobiilimaksed tehakse üha rohkem

Circle K mootorikütuste müügidirektor Raimo Vahtrik ütles, et teenindusasutused peavad käima kaasas uute lahendustega. „Kui seni oli tarbijate ootus, et olemas oleks kaardimaksevõimekus, siis nüüdsest oled ajale jalgu jäänud, kui ei saa viibata või mobiiliga maksta. See eeldab investeeringuid uutesse masinatesse ja tarkvaraarendusse ning seadmete välja vahetamist, mida ilmselt kõik teenindusasutused järgemööda teevad,“ selgitas Vahtrik.

Nemadki näevad, et viipe- ja mobiilimakseid kasutatakse üha rohkem. "Veidi rohkem kasutatakse sularaha Ida-Virumaal, kuid ka seal on märgata langustrendi,“ lausus Vahtrik.

Kuna viipemaksete osakaal on paari kuuga teenindusjaamade kassades tõusnud, siis sõnas Vahtrik, et lisavad täiendavalt viipemaksevõimalusi ka tankimisala makseautomaatidesse.