Migreen on esmaste peavalude gruppi kuuluv peavalu, mille täpne põhjus ei ole teada. Seda iseloomustab pulseeriv ja pigem ühepoolne peavalu, millega võivad kaasneda iiveldus, oksendamine, müra-, valguse- ja lõhnatalumatus ning liigutamise talumatus. Migreen on geneetilise taustaga ajuhaigus, mis on seotud ajus, kolmiknärvis ja veresoontes toodetavate virgatsainete ning hormonaalsete muutustega.

Kuidas migreeni diagnoositakse?

Peamiselt diagnoositakse migreeni peavalu kujunemisloo ja kaebuste põhjal. Kui patsiendil on migreenile tüüpiline ajalugu ja kaebused, siis enamasti visualiseerivat uuringut (näiteks peaaju magnetresonantstomograafia uuringut) lisaks vaja ei ole.

Milline on migreenipeavalu ravi?

On olemas migreeni hooravi, mida võetakse valuhoo korral ja profülaktiline ravi, ennetamaks uute migreenihoogude tekkimist.

Migreeni hooravisse kuuluvad triptaanid ja mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, näiteks ibuprofeen, ketoprofeen jt, ning lisaks iiveldusevastased ravimid, nagu metoklopramiid.

Profülaktiliste migreeniravimite hulka kuuluvad mõned südameravimid (propranolool, kandesartaan), epilepsiavastased ravimid, antidepressandid ja uuemad spetsiifilised migreeni profülaktilised ravimid, näiteks fremanezumab, erenumab jt.

Väga oluline osa migreeni ravis ja ennetamisel on regulaarsel ja tervislikul toitumisel, füsioteraapial, psühhoteraapial ning ka patsientide migreenialasel harimisel. Viimase eesmärk on aidata neil oma migreeni paremini tundma õppima, et selle kaudu migreeniga paremini hakkama saada.

Kas migreenist on võimalik vabaneda või on see haigus, millega tuleb õppida koos elama?

Migreen võib avalduda ka erineva sagedusega – neid võib esineda paar korda aastas või vastupidi, üle pooltel päevadel kuus. See on geneetilise taustaga haigus, mida „välja ravida” ei osata, kuid mida on võimalik leevendada nii hooravi kui ka vajadusel profülaktilise ravi alustamisega.

Kuidas ennetada migreeni tekkimist ja kust vajadusel abi saada?

Migreeni kui haigust ei ole võimalik ennetada, küll aga saab ennetada migreenihoo teket, vältides provotseerivaid faktoreid, nagu janu, ebaregulaarne toitumine, šokolaad, punane vein, ebaregulaarne uni. Parim sõber on siin rutiin ning iseenda ja oma migreeni tundmine.

Migreenikahtluse korral tuleks pöörduda esmalt oma perearsti vastuvõtule, kes määrab õige diagnoosi ning kirjutab välja sobiva ravi. Vajadusel suunab perearst patsiendi neuroloogi vastuvõtule või e-konsultatsioonile.

Väga ägeda migreenihoo korral, mis ei taha ravile alluda või kipub pikale venima, võib kutsuda kiirabi või pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.

Teva on ravimifirma, kelle ravimeid kasutavad iga päev üle 200 miljoni inimese üle maailma. Kroonilisi haigusi põdevad patsiendid oma erinevate lugudega on meid innustanud otsima nende probleemidele lahendusi. Seetõttu lõime veebikeskkonna Tervise eest hoolitsemine, mis koondab endas erinevate patsientide lugusid, kasulikke teadmisi ja näpunäiteid, mis muudavad elu kroonilise haigusega lihtsamaks ja nauditavamaks.

FRE-EE-00011