“...täiesti tavalisest Eestimaa puidust,” sõnab Utilitas Tallinna elektrijaama juhatuse liige Andrus Tamm.

“Ma ise nimetaks seda rohepesuks,” ütleb Eesti Gaasi juhatuse esimees Margus Kaasik. “See ei ole olemuselt roheline, kõik saavad sellest aru,” on energiaekspert Marek Strandberg veendunud.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi, kinnitab “Laserile”, et inimestele võib tõesti üllatusena tulla, et rohelise energia tootmiseks puid maha võetakse.

“Suurem osa Eestis toodetud taastuvelektrist tuleb biomassi põletamisest,” sõnab Veskimägi.

Biomass ei ole aga midagi muud kui tavaline hakkepuit. Need on Eestis kasvanud metsad, mis on maha võetud ja seejärel kohapeal peeneks lastud.

“Hinnad on sellised, et puitu kui toorainet ei tasugi müüa, see müüakse kütusena ja sinna lähevad täiesti korralikud puud, mida saaks kasutada ka ehitusmaterjalina, aga see hakitakse ja põletatakse ära,” ütleb Strandberg.

Roheline pistik ei tee veel elektrit keskkonnasõbralikuks
Laser

Kellele on aga kasulik, et rohelise elektri nime all tegelikult puitu põletatakse?

“Kui tootja toodab hakkepuidust elektrit ja sooja koos, siis tootja saab riikliku toetust 53,7 eurot megavati kohta, aga kui nad teeksid seda põlekivist, siis toetust ei saaks, vaid tuleks hoopis CO2 kvoote juurde osta, kuigi CO2 emissioon mõlemal on suhteliselt samas suurusjärgus,” kirjeldab Imatra elektriäri juht Sven Pitkve.

“Seadusandja on olnud laisk või kallutatud,” sõnab Strandberg.

Kas on mingi võimalus elektrit nii tarbida, et metsi maha ei võetaks ja kelle taskutesse lähevad miljonid eurod meie makstud taastuvenergiatasu, näeb juba täna kell 20 TV3 saates “Laser”.