PZU kindlustuse sõnul laekub kindlustusele sageli juhtumeid, kus tulekahju hoones või selle lähiümbruses on saanud alguse inimlikust hooletusest elava tule tegemisel või selle kustutamata jätmisel. PZU kodukindlustuse viimane suurem juhtum pärineb augustist, kus koduomanik viskas prügikonteinerisse kustutamata tuha.

Inimene oli teinud eelmisel õhtul oma tagahoovi ehitatud lõkkeasemel lõket. Hommikuks tundus tuhk juba jahtunud, misjärel ta kühveldas tuha kilekotti ning viskas selle maja ees olevasse prügikonteinerisse. Sealt saigi tulekahju alguse,“ ütles PZU varakahjude grupi juht Marge Habakukk.

Konteinerist levis tuli edasi kortermaja gaasikateldeni, kus toimunud plahvatuse peale tulekahju avastatigi. Kustutustööd ei kestnud küll kaua, kuid selle ajaga jõudis tuli siiski kahjustada märkimisväärselt nii maja fassaadi ja selle elemente, aga ventilatsiooni ja akende kaudu ka interjööri.

Piirdeala
Erakogu

„Siseviimistlus sai kõige rohkem kahjustada katlaruumis ning sellega piirnevates ruumides, kuid ventilatsiooni kaudu tungis tahm ka elamu sisemusse, mistõttu on terves korteris näha tahmakahjustusi. Hävinesid korteri välisuks ja elektrikaablid, kannatada sai ka gaasikatla torustik,“ selgitab Habakukk.

Tuleohutuse seaduse järgi tuleks pärast lõkke tegemist või grillimist laskma põlemisjääkidel alati täielikult ära põleda, see summutada või siis kustutada need veega, mida antud juhul ei tehtud. PZU hüvitas kindlustusvõtjale kahju pea 20 tuhande euro ulatuses.

„Jahedamate ilmade saabudes teevad inimesed rohkem tuld nii kaminas kui ka ahjus kütmise eesmärgil, mistõttu peaks meelde tuletama elementaarsed ohutusreeglid elava tulega ümber käimisel. Isegi kui eluase on hästi kindlustatud siis kindlasti ei taha keegi olla vastutav ohu eest, mida tulekahju endast kujutab ta perele, naabritele ja varale,“ rõhutab Habakukk.