„Vale oleks öelda, et me eeldasimegi sellist olukorda, aga uue prügiveo piirkonna tööle rakendamine toob paratamatult kaasa ebasujuvust,“ nentis Keskonnateenuste põhja regiooni juhataja Martin Hallik. „Põhjused on valdavalt väga pragmaatilised – tõkkepuud pole seadistatud, meil pole piisavalt avamisvahendeid või suuremad autod ei pääse lihtsalt konteineritele ligi.“

Enam kui 800 rida teenindamata jäänud aadressidega Keskonnateenuste kodulehel võib esmapilgul küll õõvastav number olla, ent Halliku arvates tuleb unikaalset olukorda vaadata rahulikult taustsüsteemis. „Nii suurt ümberkorraldust pole Eesti prügiveos kunagi varem juhtunudki. Põhja-Tallinna kaks piirkonda hõlmab pea 2500 klienti ja üle 5500 konteineri. Lasnamäel on lepinguid 1500 ning konteinereid 5000 ümber. Kahjuks pole võimalik sellise mahu juures üle öö õlitatud üleminek uuele vedajale.“

Võtmed, tõkkepuud ja habemega info

Põhjus, miks teie prügi ehk veel ikka kastikaane vahelt välja turritab, pole vedaja laiskuses, pahasoovlikkuses ega ka liigsuures tükis, mis teadupärast suid lõhki ajab, vaid ligipääsus. Õigemini selle puuduses. Tõkkepuu ei avane, sest „ei usalda“ vastse prügimehe numbrilt tulnud kõnet. Halliku sõnul saab siin vaid ühistu või majaomanik ise aidata, uuendades elektrooniliste abivahendites andmeid ning veofirma omalt pool on vajaliku teinud.

Teiseks suuremaks takistuseks on võtmete puudus. „Eelmine vedaja andis piirkonna võtmed meile üle pühapäeval 1 novembril ning nende jaotamine korrektselt õigete masinate peale võtab mõned päevad. Meie ja eelmise vedaja ringid ei kattu täielikult,“ selgitas Hallik. Kui varem sai prügifirma hakkama pelgalt ühe võtmega, siis Kekskonnateenustel võib neid maksimaalselt vaja olla kolme – iga prügitüübi (olme- paber, biojäätmed) jaoks sõidab eri masin. Halliku pakub kiireimaks lahenduseks, et kliendid ise toovad neile jõude seisvad varuvõtmed. Veidi enam aega ja ilmselt ka veofirma raha kulub, kui Keskonnateenused ise duplikaadid tellivad.

Kolmas kitsikus kollitab peamiselt 10. piirkonda, mis jääb Tartu maantee ja Smuuli tänava vahele. Kuna seal polnud seni kindlat prügipartnerit ning teenust osutasid mitmed veofirmad, jäeti 2017. aastast alates uuendamata ka jäätmevaldajate register. Just see andmebaas on aluseks nüüdsete veoringide koostmaisel. Nii otsivad prügimehed konteinereid sealt, kust neid polegi enam või kallavad tühjaks naabrimehe oma, ehkki tema kord olnuks hoopis nädal hiljem.

Tühisõidu arveid ei tule

„Korrigeerime ja täpsustame infot, suhtleme klientidega ning teeme rohkelt-rohkelt kordusvedusid,“ kirjeldas Hallik meetmeid, mida prügiuputuse vältimiseks ette võetakse. „Käivitame veel ühe biojäätmete masina ringi, seega Lasnamäel vuravad need nüüd seitsmel päeval nädalas. Klienditeeninduses töötab varasemast viis inimest rohkem, uuel nädalal lisandub veel kaks. Palume vaid veidi kannatust varuda. Kergemaks meie töö ei muutu, kui tänasele kirjale kohe vastust ei tulnud ja klient saadab järgmisel päeval veel kaks või kolm sama sisuga pöördumist.“

Hallik soovitas kärsitutel pigem helistada. Sel juhul tuleb aga aega varuda kõnejärjekorras ootamiseks. Ka lubas Hallik, et tühisõiduarveid saadetakse vaid neile, kes selle ise põhjustanud – olgu juurdepääsu kinni parkides või lubamatut tüüpi jäätmeid valesse kuhjates.

Väike liigutus kliendile, suur võit keskkonnale

Lääne-Euroopas levinud tava, kus vähemalt eramutes igaüks sikutab oma prügikasti väravasse või teeserva, võiks Halliku hinnangul ka Tallinnas kaasa tuua rohkelt positiivset.

Kaheliikmeline ekipaaž tühjendab päevas ligikaudu 300 prügikonteinerit

„Kui prügiauto ei mahu konteineri juurde sõitma, tuleb operaatoril jalutada kohale, sikutada prügimahuti autoni ning peale tühjendamist täpselt samma kohta tagasi viia. Sel ajal on näiteks terve kitsas tänav suure masina poolt blokeeritud,“ kirjeldas Hallik tüüpolukorda. Ühistute puhul tuleb ligipääsu takistava sõiduki korral helistada ja anda 10 minutit aega ümber parkimiseks. 5-6 sellist juhtumit ja tunnike läinudki.

Teoorias saaks vaid omavalitsus lisada hankesse klausli, kus veopäeval prügikast asetsema peab. Hallik usub, et peale prügiveo hinna avalduks muudatus ka sujuvamas liikluses ja vähem saastatud õhus. „Praegu saame üksnes linlasi paluda, et nad selle väikese liigutusega aitaks kaasa kiirema prügiveo korraldusele aga ka üldiselt meeldivamale elule oma kodukohas.“

Tavapärase rütmi pealinna prügiveos loodab Keskonnateenused saavutada ülejärgmisel nädalal. „Kõigi teise piirkondade peale kokku jääb meil üldjuhul tuhandest aadressist tühjendamata üks prügikast. Ja sedagi enamik kordadel meist mitteolenevatel asjaoludel,“ tõi Hallik näite standardist. „Samale tasemele soovima kiirelt jõuda ka Põhja-Tallinnas ja Lasnamäel.“