Miks levivad valeuudised nii kiiresti?

Pandeemia paljastas mitmeid probleeme, sealhulgas ka sotsiaalvõrgustikes vallandunud võltsuudiste Pandora laeka. Dünaamiline ja hõlpsasti kättesaadav teabeväli on ideaalne pinnas võltsteabe levikuks.

„Tõde toetub tarkusele ja selle läbimõtlemiseks kulub aega, nii ongi vale selles valdkonnas alati sammu võrra eespool. Ainus viis teda edestada on treenida tõde. Kui tal kulub inimesteni jõudmiseks kauem aega, siis tuleks teda pakkuda vähemalt atraktiivsemal kujul. Võltsteavet aitavad levitada erinevad tehnikad, mis täiustuvad pidevalt. Näiteks vastandused mina ja teised või mina teiste vastu – luuakse selline vastuseis, mida ei tohiks olla. Kui seda mängu mängitakse eriti tundlikel teemadel, on oht, et alternatiivne reaalsus avaldub väga konkreetsetes otsustes, mis võivad tegelikus elus palju kahju tuua. Sellist olukorda täheldame näiteks aktiivses vaktsineerimise vastases liikumises,“ märkis Meidutė.

Paljud valeuudised on universaalsed.

Torkab silma, et paljud valeuudised on universaalsed. Tavaliselt on nii, et enne Leedusse jõudmist on sama võltsteave läbi rännanud mitmeid mandreid ja erinevaid kontekste ning ka seal kahju tekitanud.

„Ei ole enam saladus, et praegusest tervisekriisist on saanud ka teabekriis – valeuudiste voog pandeemia ja haiguste ennetamise meetmete kohta on tunduvalt suurenenud. Näiteks nüüd, kui uue koroonaviiruse vastase vaktsiini väljatöötamisel lähenevad vaktsiiniloojad finišijoonele, on vaktsineerimise vastases rindes märgata aktiivsust. Kuna kõik terviseküsimused on väga tundlikud ja inimene on neile alati vastuvõtlikum ning nende suhtes emotsionaalsem, kergemini mõjutatav, jäävad vastused terviseküsimustele tavaliselt selle valdkonna ekspertide õlgadele. Enamikul teabe kasutajatel on oma tervisest väga vähe aimu ja seetõttu võivad valeprohvetid avaldada silmapilkset mõju: muuta tõekspidamisi, kujundada vääraid käitumismudeleid. Lõpuks viib see enesehävituseni või mis veelgi halvem, võltsteavet uskuv inimene võib ise hakata seda levitama,“ soovitas Delfi valedetektori toimetaja saadud teavet kriitilisemalt hinnata.

Keegi ei ole valeuudiste mõju eest kaitstud

Aistė Meidutė sõnul on valeuudistel väga lai auditoorium ja raske on öelda, milliseid inimesi need mõjutavad rohkem ja milliseid vähem.

„Tahaks öelda, et vääruudised mõjutavad rohkem väheste elukogemuste või madalama haridusega inimesi, kuid see on vaid esmane impulss. Tehnoloogiaajastul on valeuudised saavutanud täiuse, omandanud uued vormid, mistõttu üha rohkem inimesi satub nende mõju alla.

Tehnoloogiaajastul on valeuudised saavutanud täiuse.

Peamine, ärgem jagagem inimesi kahte leeri – neiks, kes usuvad valeuudiseid, ja neiks, kes ei usu, sest selline ongi propaganda eesmärk: jagada ning tekitada usaldamatuse müür,“ väitis toimetaja.

Meidutė sõnul ei ole keegi võltsuudiste mõju eest kaitstud ja viimaste kuude sündmused on näidanud seda selgemalt kui kunagi varem. Millised ka oleksid inimese haridus, elukogemused, ühiskondlik seisund, on valeuudiste levitajatele ja vandenõuteooriate meistritele paljude inimeste nõrkused teada. Seepärast on kõige olulisem arendada kriitilist mõtlemist, hoida külma meelt, mõista, et emotsionaalne sisu ei pruugi tingimata õige olla. Propagandategijatele meeldib just emotsioone ära kasutada.

Tema arvates on harimine ja kriitilise mõtlemise arendamine ainus viis aidata inimestel valeteavet ära tunda ja vastupanuvõimet suurendada, proovides selleks võimalikult palju erinevaid ning omapäraseid meetodeid.

Üks selliseid on mäng „Get Bad News“

Get Bad News“ tutvustab kuut laialdaselt kasutatavat väärinfo tehnikat: esinemine teise isikuna, emotsionaalne ärakasutamine, tüli õhutamine, konspiratsioon, diskrediteerimine ja trollimine.

Mängu omapära on see, et mängija ei ole mitte kangelane, vaid ta tegutseb trollina. Seetõttu tuleb tal oma populaarsuse ja jälgijate arvu suurendamiseks teha palju ebaeetilisi otsuseid. Cambridge'i ülikooli uuringu tulemused näitasid, et kui inimesi tutvustatakse nende meetoditega, tunnevad nad valeteabe kergemini ära. Pärast viisteist minutit kestnud mängu mängimist vähenes mängijate usk väärinfosse 21 protsendi võrra ja neil oli hõlpsam tõelisi uudiseid valeuudistest eristada.

Leedu Delfi valedetektori toimetaja sõnul saab üksnes paindlik tõde valet edestada, seega tuleb pakkuda loomingulisi ja atraktiivseid lahendusi, mis äratavad inimestes huvi ega lase neil provokatsioonidele alluda.

„Mängu „Get Bad News“ mõte on saada provokaatoriks, et oskaksid hiljem mõista, millal sind provotseeritakse ja millal öeldakse tõtt. See on väga leidlik ja paljudele kergesti arusaadav,“ väitis Meidutė. Mäng „Get Bad News“ on saadaval Leedus, Lätis ja Eestis.

Proovi mängu siin!

Peamine – mitte loota kiireid tulemusi

Muidugi on mündil ka teine pool. Väärinfo paljastamise meetmete tõhusust on väga raske hinnata. „Sageli tekib tõe väljaselgitamisel ebameeldiv kokkupõrge: valeteavet uskuvad inimesed avaldavad tõele aktiivselt vastupanu, näidates oma sallimatust. See on tingitud propagandaallikate loodud alternatiivsest reaalsusest.

Mida oleks sel juhul kõige tõhusam teha? Jätkata tõest rääkimist, isegi kui vahel tundub, et mitte keegi seda ei kuule. Järgmine samm on otsida viise, kuidas rääkida nii, et see kuulajateni jõuaks. Töö propagandasisu ja valeteabega on kannatlikkust ja aega nõudev tee, millel pole kergeid võite,“ jagas Leedu Delfi valedetektori toimetaja oma arvamust.

Tema suurim väljakutse selle töö puhul on mitte oodata kiireid tulemusi. Tõest rääkides tuleb paratamatult rääkida ka ebatõest, sest üritad ju osale inimestele selgitada, miks nad eksisid.

„Kellelegi ei meeldi oma eksimusi tunnistada ja alati leidub neid, kes üritavad pilgata ning su nõrku kohti otsida. Tunned, nagu oleksid pidevalt suurendusklaasi all. Seda hüvitab teadmine, et koolitus ja tõe otsimine on osa pikast, kuid jätkusuutlikust protsessist. Hea, et kogu maailmas kogunevad propagandasisuga töötavad ja fakte kontrollivad inimesed suurtesse kogukondadesse, jagavad teadmisi ja tarkvara, nii et alati on arenguruumi. Kahe aasta eest käisin koos Läti ja Eesti ajakirjanikega Ameerika Ühendriikides, kus reisisime eri osariikides, kohtusime meedia esindajatega, kes tegelevad otsinguga avalikult kättesaadavates allikates. Väga huvitav on võrrelda, kuidas võideldakse valeuudistega teisel mandril, milliseid uudisteallikaid sealsed inimesed enim usaldavad, otsida ühiseid kokkupuutepunkte. Olen osalenud ka kriitilise mõtlemise teemalistel koolitustel Slovakkias ja Brüsselis. Sel aastal, kui maailmal on reisipaus, osalen veebikoolitusel, kus oma valdkonna spetsialistid jagavad teadmisi otsingumootorite peensuste kohta, õpetades, kuidas teavet veelgi kiiremini ja tõhusamalt otsida. Õpime üksteiselt – meie töös on sellest suuresti kasu,“ jutustas Meidutė pidevast arenguvajadusest valeteabega töötamisel.