Riigieelarve on riigi majandusplaan, milles peavad olema kajastatud kõik tulud ja kulud. „Tuludeks on põhiliselt maksud, dividendid, riigilõivud, aga ka Euroopa Liidust saadud toetused. Kuludesse kantakse palgakulud, toetused, eraldised ja investeeringud. Riik ei saa teha ühtegi kulutust, mida ei ole eelarvesse kirja pandud,“ selgitab Maris Lauri.

Vabariigi Valitsus esitab riigieelarve eelnõu Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust. „Selle aja jooksul toimuvad arutelud erinevates komisjonides, kus võetakse kõik riigieelarve erinevad osad ministeeriumide kaupa lahti. See tähendab arutelusid ka suures saalis ja muudatusettepanekute tegemist ning nende hääletamist,“ selgitab Maris Lauri.

Vabariigi Valitsuse ettepanekul võib Riigikogu eelarveaasta kestel vastu võtta lisaeelarve. „Viimane lisaeelarve võeti vastu 2020. aasta kevadel koroonakriisi tõttu, enne seda oli üks tuntumaid lisaeelarveid seotud 2009. aasta majanduskriisiga,“ märgib Maris Lauri.

Põhiseaduse aasta sündmusi saab igal nädalal jälgida ka põhiseadus 100 veebilehel.

Projekt valmib Delfi ja justiitsministeeriumi koostöös.