Sümboolse ühtekuuluvuspoliitika tegevuskavana on Interreg rajatud kolmele koostöösuunale: piiriülene (Interreg A), riikidevaheline (Interreg B) ja piirkondadevaheline (Interreg C). Koostöö üle Euroopa Liidu välispiiride toimub Euroopa naabrusinstrumendi (ENI) raames. Ettevõtmise üldeesmärk on edendada kogu Euroopa Liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset arengut ning leida lahendusi eri piirkondade sarnastele väljakutsetele. Eesti osalemisest Interregis leiab tervikliku ülevaate rahandusministeeriumi kodulehelt. Piiriülest ühistegevust elavdavad näiteks Eesti-Läti, Eesti-Vene ja Kesk-Läänemere koostööprogrammid.

Eesti-Läti programm toetab ühiseid pingutusi

Projekti "Hiking Route Along the Baltic Sea Coastline in Latvia – Estonia" käigus on rajatud pea 1300 kilomeetri pikkune ranniku matkarada.
Foto: Ilmars Znotins

Programmis osalevad Lääne- ja Lõuna-Eesti ning Kurzeme, Vidzeme, Riia ja Pierīga piirkonnad. Selle käigus luuakse mõlema riigi läänerannikul ning Lääne-Eesti saartel 20 sadamat hõlmav uue taristu ja heal tasemel teenustega väikesadamate võrgustik. Arendatakse turismitooteid ning rekonstrueeritakse Valga ja Valka ühine linnakeskus, mitukümmend ettevõtete vahel ühiselt arendatud toodet (nt tehnoloogia PET prekursori tootmiseks, tehnoloogia vadaku väärindamiseks, digitaalne jutupliiats ja raamatud lastele, veebipõhine töölaud pilveteenuste haldamiseks jpm). Erinevate teenuste loomisega on edendatud tööjõu piiriülest liikumist, eri vanusegruppe kaasavate kampaaniate kaudu tõstetakse inimeste teadlikkust energiasäästust, jäätmete sorteerimisest ja taaskasutusest koduses majapidamises ning avalikel üritustel. Lisaks toetatakse Eesti ja Läti koostööd Liivi lahe ning piiriüleste veekogude haldamisel. Programmi maht on 36,27 miljonit eurot ja praeguseks on rahastatud 51 projekti 32 miljoni euro ulatuses.

Lisainfo: www.estlat.eu, Facebook

Eesti-Vene programm muudab väljakutsed võimalusteks

Projekti "River promenades III" raames rajatav Narva-Ivangorodi jõepromenaad.
Foto: Olga Tserjomuskina

Piiriülene koostöö kahe riigi vahel toimub selle programmi raames keskkonna, kultuuripärandi säilitamise, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamise, turismi edendamise ning ka kohaliku ja regionaalse tasandi ühistegevuste ning kogemuste vahetuse valdkonnas.

Projektide raames valmivad Eestis Peipsi järve piirkonnas Värskas, Luunjas ja Vasknarvas kaasaegsed väikesadamad ning sadamataristu Mustvees, Räpinas ja Tartus ning Pihkva linnas ja oblastis ehitatakse välja uued veepuhastusseadmed, et vähendada Peipsi järve reostuskoormust. Tööd on alustatud Värska-Saatse-Ultina ja Krupi-Kulje teelõigu rekonstrueerimisega, mille käigus saab kõvakatte 21 km pikkune teelõik, mis läbib nii Eestit kui ka Venemaad. Eesti poolele rajatakse kergliiklustee, et parandada piirkonna äärealade ligipääsetavust ja edendada ettevõtlust Kagu-Eestis. Narva ja Ivangorodi koostööna jätkuvad kindluste ansambli rekonstrueerimistööd ning taastatakse ja arendatakse ajaloolist jõeäärset promenaadi piirijõe Eesti- ja Vene-poolsel kaldal, et hoogustada turismimajandust. Eesti maaülikooli ja Peterburi teaduste akadeemia teadlased uurivad ning hindavad Euroopa angerja arvukust kaht riiki ühendava Narva jõe vesikonnas. Need on vaid mõned näited Eesti-Vene programmis elluviidavatest projektidest, milles osalevad Kesk-Eesti, Kirde-Eesti ja Lõuna-Eesti ning Venemaalt Leningradi ja Pihkva oblast ja Peterburi linn. Lähipiirkonnana saab programmis osaleda ka Põhja-Eesti regioon.

Praeguseks on toetuslepingud sõlmitud 27 projektiga, kuhu on kaasatud 49 partnerit Eestist ja 50 Venemaalt. Eesti-Vene programmi toetus piiriülestele koostööprojektidele on rohkem kui 30 miljonit eurot.

Eesti-Vene piiriülese koostöö programm 2014–2020 on üks viieteistkümnest Euroopa Liidu koostööprogrammist, mis toetab piiriülest koostööd üle EL-i välispiiride.

Lisainfo: www.estoniarussia.eu, Facebook

Kesk-Läänemere programm ulatub mitmesse riiki

"Smart E67" projekti raames rajatud elektrooniliste liiklusmärkide paigaldamine Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel.

Foto: Hendrik Osula

Eesti, Soome, Rootsi ja Läti regioonide vahel tugevdatakse koostööd, et piirkondades oleks konkurentsivõimelisem majandus, paremad ühendused, jätkusuutlikum ressursside kasutamine ning sotsiaalselt kaasavam elukeskkond. 2020. aasta alguse seisuga on 113 piiriülesele projektile eraldatud üle 115,5 miljoni euro.

Majanduse konkurentsivõimelisemaks muutmiseks luuakse uusi teadmismahukaid Kesk-Läänemere ettevõtteid, arendatakse piiriüleste õpilasfirmade loomise abil õpilaste ettevõtlikkust ja sisenetakse uutele turgudele, näiteks sisenesid Eesti maaturismiettevõtted Jaapani turule. Ühiste ressursside säästva kasutamise nimel arendatakse loodus- ja kultuuriressursse kestlikeks turismiatraktsioonideks, näiteks loodi veealuse kultuuripärandi turismipotentsiaali näitlikustamiseks Läänemere põhja muuseum. Samuti tegelevad piiriülesed koostööprojektid nii mere- ja rannikualade kui ka linnapiirkondade kestliku planeerimise ning haldamisega, muu hulgas on sihikule võetud tiheasustusalade liigveeprobleemide lahendamine. Ühiselt otsitakse lahendusi ka sellele, kuidas vähendada toitainete, ohtlike ainete ja toksiinide sissevoolu Läänemerre.

Piirkonna hea sidususe nimel täiustatakse inimeste ja kaupade transpordivooge, näiteks toetatakse Tallinna-Helsingi tunneli uuringuid ning ühise piletisüsteemi rajamist nii Tartu, Tallinna kui ka Helsingi ühistranspordis. Samuti täiustatakse olemasolevate väikesadamate teenuseid, mis suurendavad kohalikku ja regionaalset liikuvust ning aitavad kaasa turismi arengule. Sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks kaasatakse erinevaid riskigruppe – näiteks on eakate elavdamiseks loodud nn meeste garaaže, toetatud Eestist Soome emigreerunuid, koduseid rahvusvähemustesse kuuluvaid emasid, eakaid ja ääremaade noori –, et rohkem inimesi saaks kasu tugevamatest Kesk-Läänemere kogukondadest. Lisaks ühildatakse kutsehariduse ja -koolituse õppekavasid Kesk-Läänemere piirkonnas, et integreerida piirkonna tööturgu.

Lisainfo: www.centralbaltic.eu, Facebook

Eesti-Läti ja Eesti-Vene programmide nõuetekohase elluviimise ja finantsjuhtimise eest vastutavad korraldusasutused ja sekretariaadid asuvad Riigi Tugiteenuste Keskuses (RTK). Sekretariaatide ülesanne on teiste programmiasutuste assisteerimine ning toetuse taotlejatele ja saajatele keskseks kontaktpunktiks olemine. Erinevalt kahest esimesest asub Kesk-Läänemere programmi sekretariaat Turus (Soome) ning RTK täita jääb Eesti infopunkti roll. Meie riigi esindaja Interregi programmide juures ja Eesti-Läti ning Eesti-Vene programme auditeeriv asutus paikneb rahandusministeeriumis. Viimases töötavad ka Interregi programmide audiitorite grupi liikmed.