“Tahan jõuda punkti, kus õpilane tunneks ja tõdeks, et keevitamine ei ole lihtsalt töö, vaid midagi enamat,“ lausub Evely Vassar kirega Täpsemalt: et keevitamine on kallis ja aeganõudev käsitöö, et see on keemia ja füüsika, et see on muusika ja erinevad rütmid, et see on justkui kokkamine, et see on täpsus ja riskimine, aga ka nägemine, mida teeb sinu käsi ja juhib sinu aju. Evely on veendunud, et sellesse seisu jõudmine on kutseõpetaja parim tunne. “Et oleks aga, mida endast pidevalt õpilastele anda, tuleb ka oma tassi täita – õppida, õppida, õppida,” räägib ta.

Miks aga otsustati minna pärast kutse omandamist ülikooli? Evely ja Heleni sõnul olid teisedki nende kolleegid Tallinna Ülikoolis kutsepedagoogikat õppimas, sellele erialale astumine tundus seega mõlema jaoks üsna loogiline. Praegu õpivad nad Tallinna Ülikooli kutsepedagoogika eriala Kutsepedagoogika bakalaureuseõppes esimesel kursusel.

Foto: Dmitri Kotjuh

Põnevalt kirju erialane taust

Evely ja Helen töötavad küll keevitaja eriala kutseõpetajatena, kuid nende taust on hoopis kirjum. Evely on selgeks õppinud juuksuri, kaubandusökonoomiku, küünetehniku ning massööri erialad, kuid töötanud ka lasteaias kokana.

Praeguse tööni jõudis ta aga hoopiski tänu oma lastele. “Kutseõpetaja ametini jõudmine oli pikem protsess, mille kujundasid suhteliselt järjestikku sündinud neli last,” kirjeldab Evely teekonda praeguse tööni Rakvere Ametikoolis. „Otsisin tööd, mida saaks teha esmaspäevast reedeni kella 8st 17ni ning mis tagaks piisava majandusliku heaolu. Lisaks otsisin enda jaoks erialaselt põnevat väljakutset.“

Helenil on ette näidata juuksuri kutsetunnistus Tartu Kutsehariduskeskusest. See amet oli ka tema esmane valik, kuid pärast paariaastast tööd tekkis tal tugev soov ja vajadus end täiendada. „Nii jõudsin lõpuks hoopis keevituse erialani Rakvere Ametikoolis, pärast lõpetamist võtsin aga vastu pakkumise jääda ametikooli praktikajuhendajaks. See töö viiski aga mind vajaduseni täiendada oma pedagoogilisi oskusi,” selgitab Helen.

Evely Vassar ja Helen Truska
Foto: Reti Kokk


Oskan ise teha, oskan ka õpetada

Evely ja Heleni sõnul on hea kutseõpetaja eeldustena äärmiselt olulised erialased oskused ja teadmised, kuid kutseõppes on sama tähtsad ka pedagoogilised pädevused. „Kutsepedagoogika õpetab rakendama erinevaid metoodilisi võtteid, mis aitavad õpetaja teadmistel ja oskustel tulemuslikult õppijani jõuda,” sõnab Evely. Just õpetaja peab oskama aidata õppijal teadvustada ja mõtestada kogu protsessi.

“Meie töö on pidev õppimine ning arenemine, ükski päev ei sarnane teisega, rutiini pole karta,“ sõnab Helen ja soovitab kutsepedagoogikat õppida eelkõige neil, kellele meeldib juhendada tulevasi eriala asjatundjaid. “Lisaks pakuvad kutsepedagoogika õpingud ideaalset võimalust end erialaselt arendada ning nautida omandatud kutset iga päev,” on Helen veendunud.

Tööriistakohver täieneb

Evely sõnul on ülikool juba esimese õppeaasta jooksul andnud päris arvestatava sisupagasi tema pedagoogilisse “tööriistakohvrisse”. “Olen saadut väga aktiivselt praktilises tööelus kasutanud. Saan õpitut kohe rakendada, töö on nii märkimisväärselt lihtsam ja loogilisem ning ka oluliselt tähenduslikum,” toob ta välja.

Helen on lisaks parimale õpingukaaslastest seltskonnale saanud õpitut ja uusi teadmisi oma töös kohe kasutada ning parandanud seeläbi ka erialase õppe kvaliteeti. “Oma suureks üllatuseks avastasin, et naudin õppimist ja õpilaste arengu toetamist,” kinnitab ta.

Tutvu õppekavadega:
Kutsepedagoogika bakalaureuseõppes
Kutseõpetaja magistriõppes