Antropoloogia on teadus, mis laiemas tähenduses uurib inimeseks olemise kogemust erinevates ühiskondades ja kultuurides. Et mõista, kuidas kultuurilised ja ühiskondlikud nähtused on meid kujundanud, on antropoloogi peamised meetodid osalusvaatlused ning süvaintervjuud. Antropoloogid aitavad mõista, miks on kultuurid ja ühiskonnad nii erinevad ning mis on meil inimestena ühist. Et ehitada ägedaid, kasulikke tooteid või luua mõtestatud teenuseid, on väga oluline teada, kellele seda tehakse ja miks sellel sihtgrupil teatud asja vaja on. Mõistmaks kliente ja kasutajaid, on väärtuslik kaasata arendusse ka inimkäitumise eksperte ehk antropolooge.

Ameeriklased peavad QR-koodi koledaks

Samamoodi nagu erinevad pulmakombestikud või toidukultuur, võivad kummalisena tunduda ka tehnoloogialahendused, mille on loonud „võõra” kultuuri esindajad. Näiteks jaapanlase Masahiro Hara leiutatud QR-kood on nüüdseks kasutusel igas maailma nurgas. Kummalisel kombel pole see kunagi saanud populaarseks riigis, kus tehnoloogiliselt ollakse justkui kõrgelt arenenud ja kaameraga nutitelefon on enamiku inimeste taskus – USA-s.

Ameeriklased nimelt peavad QR-koodi lihtsalt koledaks ja isegi veidi hirmuäratavaks, eelistades seda mitte kasutada või selle suunas isegi mitte vaadata. Oleks Masahiro Hara meeskonnas olnud ka antropoloog, kes oleks ameeriklaste seas kiire uurimuse teinud, oleks ehk saanud seda viga vältida. Seega: kõik, kes soovivad oma tootega jõuda paljude erineva taustaga kasutajateni, vajavad antropoloogi, kes aitab pidada silmas kultuuride ja inimeste mitmekesisust.

Edukates ettevõtetes ka antropoloogid

Praeguseks on vajadusest antropoloogide järele aru saanud mitmed tehnoloogiaettevõtted nii välismaal kui ka Eestis. Tuntumatest on Microsoft, Intel ja Disney juba aastaid palganud antropolooge, et luua paremaid ning mugavamaid tooteid. Ka Spotify ja Instagram palkavad antropoloogiharidusega kvalitatiivseid uurijaid, kelle eesmärk on uurida kasutajate käitumist, motivatsioone ja harjumusi. Mitmes Eesti tehnoloogiaettevõttes töötavad näiteks inseneride ja tootejuhtide kõrval ka sotsiaalteaduste taustaga kasutajakogemuste uurijad (user experience researchers). Rakendades antropoloogilisi oskusi ja teadmisi, aidatakse luua kasutajale lihtsalt arusaadavaid tooteid ning teenuseid.

Antropoloogid aitavad mõista inimese suhet tehnoloogiaga

Mitmed Tallinna ülikoolis antropoloogiat õppinud on leidnud töö idufirmades, sest just sellised ettevõtted mõistavad inimesekeskse lähenemise väärtust.

TLÜ-s antropoloogia eriala lõpetanud Marilyn Koitnurm töötab näiteks Eesti ühes kiiremini kasvavas idufirmas, IT-ettevõttes Veriff. Tema ülesanne kliendi- ja kasutajakogemuse uurijana on saada aru inimese ning tehnoloogia vahelisest suhtest, olla inimesekeskse disaini eestkõneleja ja aidata luua kasutajate jaoks toimivaid ning tähenduslikke lahendusi.

Ettevõttes, kus kliente ja kasutajaid on kogu maailmast, oli selge vajadus asjatundja järele, kes oskab erinevate kultuuride esindajatega suhelda, neid mõista. Intervjuud n-ö päris inimestega aitavad palju paremini aru saada statistikast ja seeläbi kohandada tooteid klientide vajadustele vastavaks. „Antropoloogiaõpingutest saadud teadmised ja oskused, nagu hea analüütiline mõtlemine, kärme kohanemisvõime ning inimeste käitumise mõtestamine, on kiirelt muutuvas idufirmas töötades olnud väga kasulikud,” tõdeb Marilyn Koitnurm.

Maailmas, kus erinevad kultuurid ja ühiskonnad aina tihedamini kokku puutuvad, on antropoloogi roll väga oluline. Kui sind huvitavad kultuurid ja ühiskonnad ning soovid aru saada, miks ja kuidas inimesed teevad just neid tegevusi, mida nad teevad, on antropoloogia just sinu jaoks. Loe antropoloogia õppimise võimalustest Tallinna ülikoolis bakalaureuse- ja magistriõppekaval.