Praegune eriline olukord toob kindlasti selgemini välja ülikoolihariduse tulevikusuunad. Millised need on?

Kindlasti on eriolukorrast tingitud üleüldisel distantsõppel mõju õppevormide arendamisele tulevikus. Usun, et see annab tõuke kasutada enam e-õppe vorme ja vähem auditoorset tööd, seda ennekõike suurtes rühmades. Samas tunnevad paljud meist selgemalt ja teravamalt sotsiaalse kontakti vajadust, eriti just kooliõpilased.

Uus katsumus on aga meil veel ees – eksamid ja arvestused. Peame sellest kogemusest õppima, märkama nii head kui ka halba. Ning õppeaasta lõppedes, enne, kui hakata seadma uusi sihte õppevormide arendamise ja muutmise osas, on ülikoolil oluline analüüsida tudengitelt saadud tagasisidet.

Kohe jõuab kätte sisseastumiste aeg. Kas võite kinnitada, et kõik, kes seda soovivad ja seda ka väärivad, jõuavad tänavu ülikooli?

Uute tudengite vastuvõtt toimub ka sel suvel tavapärasel ajal, seda vaatamata gümnaasiumite riigieksamite mittetoimumisele ja ülikooli mõningatel õppekavadel lõpetamise edasilükkamisele augustisse.

Gümnaasiumilõpetajad võetakse vastu seniste hinnete, vajadusel ka ülikooli korraldavate katsete tulemuste põhjal. Magistriõppesse võetakse tingimuslikult vastu ka bakalaureuseõppe lõpetajad, kes ei ole juulikuuks saanud lõpetada ning teevad seda augustis.

Milline on Teie arvates siht, mille suunas peaks tudeng hakkama juba esimesest kursustest peale pürgima? On see doktorikraad?

Tudengite kindel siht bakalaureuseõppesse astudes peaks olema õpingute lõpuleviimine, olgu siis kolme või nelja aastaga. Praegu oleme paraku olukorras, kus pea pooled tudengitest katkestavad õpingud. See on ühest küljest kaotsiläinud aeg, teisest küljest piirab inimese võimalust ennast teostada.

Toetan väga ka õpingute jätkamist, kindlasti magistriõppes, samuti doktoriõppes. Just doktorikraadi omandanute poolest jääme kaugele maha riikidest, kus on tugev teadus ja arenenud majandus. Doktorikraadi omandamine ei peaks olema eesmärk ainult tulevaste teadlaste jaoks, vaid ka ettevõtete ja avaliku sektori jaoks on doktorikraadiga töötajad vajalikud ja annavad lisaväärtust.

Tallinna Ülikool on end tutvustanud ka kui targa elu(viisi) eestvedajat. Mida see eesmärk tegelikkuses tähendab? Kuivõrd on ülikool suutnud ühiskonnale anda praegusel pisut ebakindlal ajal?

Tark eluviis tähendab ennekõike kaalutletud ja tõenduspõhiseid otsuseid, seda nii indiviidi kui ka ühiskonna tasandil. Praegusel ebakindlal, eriti aga tulevasel nn kriisijärgsel ajal, vajame tarka eluviisi ja selle eestvedamist ning tähtsustamist eriti.

Kriisiajal on ühiskond ühtne võitluses “vaenlasega”, aga pärast kriisi on vaja saada hakkama “vaenlase” tekitatud tagajärgedega. Need ei ole ainult majanduslikud, vaid paljuski sotsiaalsed. Siin on Tallinna Ülikoolil väga palju uurida ning jagada oma teadmisi ja mõtteid ühiskonnaga. Olen veendunud, et rohkem kui kunagi varem vajab ühiskond lähitulevikus teadlaste – ja väga erinevate valdkondade teadlaste – nõu.

Rootsi valitsus on Teid 1. maist kinnitanud Stockholmi ülikooli nõukogu liikmeks. Kui suur au see on? Kui suur kohustus? Milliseid Tallinna Ülikoolis ellu viidud ideid, edusamme, kavatsete ka Stockholmis soovitada?

Stockholmi Ülikooli nõukogu liikmeks valimine on minu jaoks nii au kui ka kohustus. Au, sest tegemist on suure ja mõjuka Põhjamaade ülikooliga, ning kohustus, sest nõukogu on ülikooli juhtorgan, mis võtab vastu olulisi strateegilisi otsuseid.

Kindlasti julgen soovitada edukat kogemust Eestist, olgu üheks näiteks Tallinna Ülikooli põhjalikult kaalutud ja kavandatud struktuurireform. Kindlasti saan nõukogu liikmena aga ka ise head nõu. Mitmed väljakutsed on meil sarnased – näiteks kõrghariduse rahastuse tulevik ja rahvusvahelistumine.

Olete otsustanud kandideerida Tallinna Tehnikaülikooli rektoriks. Millist tüüpi rektor Te olete?

Otsustasin võtta vastu ettepaneku kandideerida Tallinna Tehnikaülikooli rektoriks, kuna ühest küljest hakkab minu rektoriaeg Tallinna Ülikoolis varsti lõppema, teisest küljest aga tunnen, et soovin ja suudan jätkuvalt panustada Eesti kõrgharidusse.

Kui mind valitakse Tehnikaülikooli rektoriks, jään sama tüüpi rektoriks nagu olen olnud Tallinna Ülikoolis – isikuomadusi muuta ei saa. Pooldan kaasavat juhtimis- ja organisatsioonikultuuri ning räägin tegevused läbi.

Olen meeskonnamängija ning töötan selle nimel, et muudatused ja otsused oleksid läbipaistvad. Väärtustan väga üliõpilasi ja koostööd üliõpilaskonnaga, mille tõenduseks on ka mulle Eesti Üliõpilaskondade Liidu poolt 2019. aastal omistatud tudengisõbra tiitel.