Maarika, lõpetasid 2012. aastal Tallinna ülikoolis keskkonnakorralduse magistriõppe. Kuidas jõudsid idufirmade maailma?

Keskkond ja keskkonnakorralduse temaatika on mulle alati väga meeldinud. Valisin just selle eriala, kuna soovisin laiapõhjalist õpet, mis annab mulle avara teadmiste pagasi ja ülevaate, mis keskkonnas toimub. Kui ei taha liiga kitsalt spetsialiseeruda, siis keskkonnatemaatika aitab liikuda sinna, kuhu iganes soovid. Mina valisin peaerialale juurde Euroopa õpingute ja reklaami lisaeriala. See ongi minu arvates Tallinna ülikooli olulisim tugevus võrreldes teiste ülikoolidega – võimaluste rohkus ja vabadus kombineerida endale eriala, mis on unikaalne ning vastab sinu huvidele.

Praktikal käies tundsin siiski, et see pole ikka päris see. Pärast ülikooliõpinguid läksin hoopis müügitööle. Ent kõige suuremad muutused tulevad ootamatult uksest-aknast sisse, üllatavad. Juhus viis mind kokku Ragnar Sassiga, kes on Garage48 üks asutaja. Üks jutt viis teiseni ja nii sai minust Garage’i tiimi liige. Muide, põhjus, miks mulle hoolimata vähesest töökogemusest nii mõnigi pakkumine on tehtud, on minu vene keele oskus. See on tõeline konkurentsieelis. Nii sain 2010. aasta lõpus, kui Garage48 alles alustas, aidata ettevõttel endise Nõukogude Liidu piirkonda laieneda. Olen siiani Garage48 nõukogus ja elan nende käekäigule kaasa.

Minu tegelik teekond keskkonnateemasse on hakanud avarduma alles nüüd. Olen seotud rohetehnoloogiatega, viimased kolm aastat kaasatud rohetehnoloogia ja metsanduse häkatonidesse. Püüame leida lahenduse, mida oma metsadega edaspidi peale hakkame. Käivitamisel on uus idufirma CO2 sidumiseks metsades. Soovime tuua metsanduse teemad idufirmade kogukonnale lähemale ja kutsuda kaasa mõtlema, kuidas peaksime lähitulevikus oma metsadesse suhtuma ning neid säästvalt kasutama, võttes appi ka tehnoloogia. Lähemalt saab lugeda meie kodulehelt.

Ma ei kahetse, et ei ole oma haridusele otsest väljundit leidnud. Pigem vastupidi, see aitab mul oma erialateadmisi hoopis uues seoses kasulikuks muuta ja paljusid teemasid paremini kokku viia.

Mis oli su esimene mõte kui kuulsid, et sind on valitud Euroopa viiekümne mõjukaima idufirmade ja riskikapitali valdkonnas tegutseva naise hulka?

Uhke tunne. Seda enam, et lisaks minule tõsteti esile veel kaks Eesti naisettevõtjat. Tunnustus tuli suure üllatusena, sest ma ei teadnud, kes minu kandidatuuri üles seadis ja millistel alustel otsus langetati. Naiste selline tunnustamine on väga vajalik. Võib küsida, kas seda on tänapäeva ühiskonnas vaja, aga on! Just erinevates valdkondades. Naiste esiletõstmise puhul ei ole erakordne mitte niivõrd see, et ettevõtjate seas on naisi, vaid just tugevate ja edukate naisettevõtjate tõus tippude hulka.

Foto: Maido Parv

Kas naistel on ettevõtluses kuidagi erilisem roll kui meestel? Peaksid nad julgemalt kaaluma ettevõtjaks hakkamist?

Ettevõtete asutajate hulgas on naisi märkimisväärselt vähem kui mehi. Eestis on Startup Estonia andmeil ligi tuhat startup-ettevõtet, neis töötab üle 6300 inimese. Nende asutajatest on aga vaid 16 protsenti naised. Seega on edukate eeskujude esiletõstmine väga oluline ja innustav. Eestis on palju naisi, keda esile tõsta ja eeskujuks tuua.

Põhjuseid, miks naisettevõtjaid on vähem, võib leida mitmeid. Naistel on väiksem enesekindlus ja riskitaluvus. Ühiskond on neile peale surunud nõrgema sugupoole rolli, mistõttu paljud ei näe end ettevõtlikena, eestvedajatena. Eks seda soodustavad ka ühiskonnas levinud stereotüübid: on naiste tööd ja meeste tööd, millega kaasnevad erinevad võimalused end teostada.

Samas tunnetan, et 30–40-aastaste naiste seas on see suurem probleem kui nooremate puhul. Noored on julgemad ja tolerantsemad. Soorollid on hakanud muutuma ja naised liikuma erialadele, mida on seni seostatud pigem meestega. Ka ettevõtlusesse. Õnneks on ka meil see jää liikuma hakanud. Pean seda väga positiivseks. Põhjamaad, kus võrdne kohtlemine on palju enam levinud, on meile heaks eeskujuks. Oluline pole sugu, vaid talent.

Idufirmade maailmas väärtustatakse mitmekesisust. Siin saavad kokku erinevast soost, rahvusest ja vanuses inimesed, kellel ühine ning innustav eesmärk – tegeleda ettevõtlusega. Euroopas otsitaksegi mitmekesiseid meeskondi. Mida mitmekesisem, seda edukam.

Rääkides mitmekesisusest, siis Euroopa, nagu ka Põhja-Ameerika ja Ida-Aasia, liigub pikema eluea, väheneva sündimuse ja kõrgemalt haritud ühiskonna poole. Arvestades asjaolu, et aastaks 2060 on vanemaealiste osakaal Euroopa elanikkonnas ligi 30 protsenti, siis kuidas paistab idufirmade maailma perspektiiv vanematele inimestele? Tundub, justkui see oleks valdavalt noorte maailm.

Oleme Startup Estonias tegelenud sellega, et saavutada suuremat mitmekesisust ka vanuse mõttes. Kuidas aktiveerida ja julgustada vanemaid ning väga rikkaliku kogemuste pagasiga inimesi ettevõtjaks hakkama? On ju just kogemus see, mida on noorematel vajaka, ent vanemaealistel kuhjaga. Leian, et ka siin on küsimus eeskujus, jagatud edulugudes. Parim näide, mis kohe meenus, on paari nädala tagusest mentorlusest. Üks üle 60-aastane Venemaa teadlane käivitas tervisetehnoloogia idufirma. Loodame ka Eestis näha vanemaealisi spetsialiste, kes oleks valmis idufirmat asutama. Vanus ei tohiks takistada kedagi edukaks ettevõtjaks saamisel.

Millega Startup Estonia tegeleb?

KredEx viib ellu Startup Estonia programmi, et luua Eestile rohkem idufirmade edulugusid, arendades selleks nende ökosüsteemi. Esindame ja aitame arendada kohalikku idufirmade kogukonda. Eestis on 90–100 organisatsiooni, kes pakuvad idufirmadele tooteid ja teenuseid, alustades seemne- ja lõpetades kasvufaasi firmadega.

Lisaks hoolitseme selle eest, et idufirmadel oleks ligipääs talentidele. Selleks pakume nii oskuste ja teadmiste arenguprogramme kui ka startup-viisa programmi, mis aitab tuua Eestisse andekaid inimesi mujalt. Samuti esindame idufirmade kogukonna huve ja tegeleme õiguslike kitsaskohtade kõrvaldamisega, misläbi edendame idufirmade ning avaliku sektori koostööd. Oleme abiks ka kohalike investorite teadlikkuse suurendamisel ja välisinvestorite ligitõmbamisel. Rohkem infot meie tegemiste kohta leiab Startup Estonia kodulehelt.

Millega Eesti idufirmade maailmas silma paistab? Miks peaks just siin oma ettevõtte käivitama?

Meie unikaalsus, mille vastu huvi tuntakse, on Eesti e-riik. See kuvand on väga laialt levinud. Meile nii igapäevane e-riik, mis muudab paljud asjad sujuvamaks ja bürokraatiavabaks, on välismaalastele suurepärane boonus, miks Eesti valida ja just siit oma ettevõte globaalsele turule arendada.
Teine oluline aspekt on kogukond. Kui oled alustav ettevõtja, vajad palju abi. Meil on tugev, kokkuhoidev ja toetavat tagasisidet andev startup-kogukond. Eesti väiksus on seeläbi nõrkuse asemel hoopis suurepärane tugevus.

Eesti idufirmade töötajatest on viiendik välismaalased. Kui palju on mõjutanud neid välismaalaste töötamisele seatud piirangud või praegune kriisiolukord?

Välismaalaste töötamisele seatud seadusandlikke piiranguid me otseselt veel ei tunneta. Küll aga mõjutab idufirmasid, nagu ka kõiki teisi, koroonakriis. Kuna talentide liikuvus on startup-kogukonnas väga tähtis ja idufirmad vajavad globaalseks haardeks kiiresti töötajaid, on riikidevahelised reisimispiirangud äärmiselt pärssivad*.

Viisime aprillis koostöös Eesti Startupi Juhtide Klubiga läbi idufirmade uuringu, millest selgus, et 19 protsenti välismaalastest on pidanud Eesti idufirmadest lahkuma või eelistanud seda teha. Enamasti on see põhjustatud koroonakriisist ja sellest, et riigid kutsusid oma kodanikud tagasi. Paljud ka läksid, sest teadmatus, millal oma lähedasi näed, oli suur. Mitmed neist jätkavad kaugtööd tehes, paljud eelistasid saada ka koondatud.

Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA olulisemate tööturutrendide ülevaates tuuakse välja erialast sõltumatud hinnatud tulevikutöö oskused. Nendeks on mõtestamine, sotsiaalne intelligentsus, loovus ja kohanemine, kultuuridevaheline kompetents, programmeeriv mõtlemine, uue meedia kirjaoskus, transdistsiplinaarsus, disainmõtlemine, enesejuhtimine ja kognitiivse koormuse ohjamine ning virtuaalne koostöö. Kõik need on õnneks õpitavad. Palun kirjelda, millised on ettevõtjale olulised hoiakud ja mõtteviis.

Esmalt kindlasti julge pealehakkamine – julgus hakata ettevõtjaks. Valmidus riskida ja proovida, sest ettevõtlus on nagu Ameerika mäed: kord sõidad üles, kord alla. Teiseks tugev meeskonnavaim. Üksi võid olla tugev, aga meeskonnana palju tugevam. Seda mõistval ettevõtjal on mitu korda suurem tõenäosus edu saavutada. Ja lõpuks ambitsioonikus – julgus seada lennukaid eesmärke.

Idufirmade maailmas on väga oluline ka positiivne mõtteviis. Siin oodatakse kiireid tulemusi, mis eeldavad võimekust teha kiireid otsuseid ja soovi edasi pürgida.

Arvan, et igaüks ei peagi saama ettevõtjaks, palju olulisem on ettevõtlik mõtteviis. Oskus ja tahe asju ise ära teha. Seda on võimalik kujundada juba alates lasteaiast. Gümnaasiumites toetab ettevõtlikkuse kujunemist Junior Achievementi õpilasfirmade programm, ülikoolides Starteri programm. Igal haridustasemel peaks olema keegi või miski, mis toetab ettevõtliku hoiaku kujunemist ja ettevõtlikkuse kasvu.

Kui vaadata, millistest valdkondadest ettevõtjad tulevad, siis pigem ikka majandusest. Enamasti ei ole need humanitaaria või loodus- ja täppisteaduse taustaga inimesed. Samas julgen väita, et kõik õpitud erialad on täienduseks eduka ettevõtte loomisel, üks ei välista teist. Peab vaid olema julgust ja tahet ehk ettevõtlikkust.

Millist eriala soovitad õppida, et olla tulevikus edukas startupper-ettevõtja?

Ootasin seda küsimust. Kindlasti ei pea selleks õppima IT-d või majandust. Iga valdkonna inimene saab ja suudab idufirmade maailma lisaväärtust anda.

Mis on su järgmine professionaalne väljakutse, verstapost? Kas sinust saab edaspidi eelkõige praktik ja oma firma arendaja või sõnaosav koolitaja ja visionäär?

Tunnen end tugevamana pigem praktikuna ja tahaksin end näha pigem ettevõtjana. Tegelikult ma juba olengi seda. Samas annan hea meelega oma kogemusi edasi mentori ja koolitajana.

* Teleporti andmetel on maailmas u 1,5 miljardit inimest, kes töötavad ühel või teisel moel mobiilselt.