Mis on kontakttõlge?

Võib-olla olete ka ise kontakttõlgi rollis olnud. Näiteks tuleb teile külla võõrkeelne sõber ja õhtusöögilauas on vaja vestlusesse vanaema kaasata. Suhtlus toimub teie vahendusel ja ilma teieta oleks see võimatu.

Aga kas tõlkida vanaema tervitust naeratades, kuigi memm oli morni näoga? Ja kui vanaema kommenteerib väliskülalise riietust, kas tahate jätkuvalt olla külalisega sõbralik või peate täpselt edastama vanaema arvamust?

Elukutseline kontakttõlk peab tähenduste edastamisel lahendama palju keerulisemaid olukordi kui vanaema ja väliskülalise vaheline vestlus. Ta peab järgima kutse-eetikat, tundma suurepäraselt valdkonda ja rakendama erimeetodeid, et saavutada täpne tõlge.

Multikultuurses Eestis aitab tõlk abivajajaid ja tagab kommunikatsiooni. Kontakttõlgi jaoks on selline abistamine elukutse ja võrreldes konverentsitõlgiga on ta klientidele palju lähemal.

Suulise tõlgina oskab ta teha dialoogi või pikema monoloogi järeltõlget, sosintõlget kohtutes või psühhiaatri vastuvõtul, kus on väga oluline anda patsiendile võimalus rääkida ja mitte vahele segada. Ta oskab suuliselt tõlkida ka näiteks kirjalikult koostatud notarilepingut ostu-müügi tehingu sõlmimiseks.

Kus kontakttõlgina töötada saab?

Vastavalt Euroopa Liidu õigusaktidele tuleb kriminaalmenetluses tagada õigus suulisele ja kirjalikule tõlkele, sellepärast töötabki Eestis arvuliselt kõige rohkem kontakttõlke Politsei- ja Piirivalveametis. ÜRO inimõiguse ülddeklaratsioon sätestab kõikide inimeste võrdsuse seaduse ees, seega on loomulik, et ka Eestis on tõlge tagatud piirivalves, politseis, prokuratuuris, kohtutes, Maksu- ja Tolliametis.

Eestis ei ole kontakttõlkide tegevus veel sertifitseeritud, kutsestandardid on kehtestatud ainult viipekeeletõlkidele, kuid usutavasti tulevikus see olukord muutub. Näiteks Soomes tuleb kontakttõlgina töötamiseks sooritada kutseeksam. Eri riikides on kontakttõlgid palgatud haiglates ja koolides, et tagada suurimatele rahvusvähemustele ning näiteks põgenikele ligipääs riigi teenustele.

Milline näeb välja kontakttõlgi argipäev?

Koosseisuline kontakttõlk on riigiametnik – talle laienevad kõik kaasnevad hüved ja kohustused. Kõik koosseisulised kontakttõlgid peavad ka kirjalikult näiteks protokolle ja ülekuulamisi tõlkima, sest riiklik asjaajamine on meil eestikeelne. See on põnev ja vastutusrikas töö, sest klientideks on kõikidest ühiskonnakihtidest pärit inimesed.

Millised on kontakttõlgi isikuomadused?

Kontakttõlk on sild abivajaja ja riigi vahel. Selleks, et oma tööd nautida, peab tõlgil olema missioonitunne ja tahe iga päev õppida. Empaatia, teadmishimu ja vastutustundlikkus on minu arvates tõlgi tähtsamad isikuomadused. Ta ei edasta pelgalt informatsiooni, kuid tahab seda mõista tähenduse leidmiseks, sest ta ei tõlgi ainult sõnu, ta edastab mõtet ja teab, mis on sõnade taga.

Sügavad valdkonnateadmised ja suurepärane keeleoskus tagavad tõlgi usaldusväärsuse, sest kui tema häälest on kuulda kahtlust, ei ole öeldu usutav ning kommunikatsioon on häiritud. Selleks, et põneva, aga ka väga pingelise tööga toime tulla, peavad tõlgid oskama ennast hoida ja puhata.

Miks tulla suulist tõlget õppima? Maailm meie ümber on üha rohkem inglise keele keskne ja võib tekkida küsimus, miks on tõlke üldse vaja. Äkki kahekümne aasta pärast räägivad kõik inglise keelt ja neile, kes ei räägi, tõlgib kõrva masin?

Olen nõus, et inglise keele rääkijaid on rohkem, kuid tõlkimise vajadus jääb. Tõlgi keel on elav, sest hea tõlk elab oma keele kultuuris. Elav keel aitab lahendada konflikte ja vähendada arusaamatusi eri kultuuride suhtluses. Masina kunstlik keel ei saa kunagi selliste ülesannetega hakkama.

Tõlgid teevad võõra omaks ja arusaamatu selgeks. Nad on läbi aegade vahendanud tähendust ja toonud lähemale eri keeli rääkivaid rahvaid. See on väga oluline töö, mis teeb meie maailma paremaks, aidates seda mõista ja avardada.

Tutvu suulise tõlke magistriõppe õppekavaga