Õppekava kuraator Katrin Tiidenberg, palun kirjelda, mis hakkab sügisel uue õppekava avanedes ülikoolis toimuma?

Ühelt poolt oleme õpikogemuse kujundamisel püüdnud olla innovatiivsed. Kava alus on projekti- ja probleemipõhine õpe, mis töötati välja Aalborgi ülikooli, Maastrichti ülikooli ja Harvard Design Thinking in Education Labis Stanford d.schooli Design Thinking Bootlegi osana. Mõned vast tunnevad seda paremini disainmõtlemise nime all.

Õppeprotsessis tähendab see, et üliõpilased lahendavad gruppides neid endid huvitavaid reaalseid ekraanimeedia probleeme, mida oluliseks peavad. Teisalt, mis tegelikult vast olulisemgi, on meie eesmärk innovatsioon. Loodame inspireerida ning välja õpetada tulevasi innovaatoreid, kes liiguvad tööle tuleviku meedia- ja ekraanitööstustesse, et neid arendada, muuta ja juhtida.

Kuidas õppekava sündis?

Kava loojad on meediauurijad ja -professionaalid. Mõned meist keskenduvad meediatööstustele, teised meediakultuurile, -poliitikale või kaasamisele. Nende alamteemade kohal näeme kõikjale ulatuvat internetti, ekraane, platvormistumise, digitaliseerumise, rakendustamise ja andmestamise protsesse.

Lõime kava, sest mõistsime, et on vaid üks moodus praeguse aja komplekssest meediasüsteemist aru saamiseks – see on mõista seda kompleksse süsteemina. Nii on see kava tegelikult püüe läheneda meediale holistlikult ja süstemaatiliselt, aga samas hallatavalt ning tudengitele huvitavalt.

Miks on TLÜ BFM selle õppekava jaoks õige koht?

Tallinna Ülikool on kunstide ja humanitaaria valdkonnas Times Higher Education World University edetabelis 301.–400. kohal. Ekraanimeedia ja innovatsiooni kaval saab õppida ülikooli vastvalminud ning hästivarustatud hoonetes.

BFM pakub rahvusvahelist, multikultuurset õpikeskkonda, kus õppejõud ja tudengid maailma erinevaist paigust kokku saavad. Õpikeskkondade mitmekesisus aitab ehitada kultuurierinevuste mõistmise praktilist vundamenti, näha keele ja kultuuri, verbaalse ning mitteverbaalse omavahelisi suhteid.

Milliseid aineid üliõpilastele pakutakse?

Iga ekraanimeedia ja innovatsiooni lend töötab mõne probleemi kallal, mis tuletatakse meeskonnatööna konkreetsetest ekraanimeedia probleemidest, mis õpetajaskond neile ette annab.

Näiteks võib tuua kohalike ringhäälingute ning ajakirjandusväljaannete keerulise seisu, mis on tingitud sotsiaalmeedia korporatsioonidele koonduvast tähelepanust ja kapitalist.

Üks grupp saaks analüüsida ja arendada teemat, kuidas platvorme ning meediatööstusi reguleeritakse, teine looks prototüüpe ja innovaatilisi transmeedia lahendusi kohalikule ringhäälingule.

Magistriõpingud kestavad neli semestrit, seega kaks aastat. Esimese semestri vältel teevad tudengid tutvust projekti-/probleemipõhise õppe endaga ning laiendavad oma silmaringi ekraanimeediaga seotud aladel: meediainnovatsiooni, -juhtimise, -majanduse, sotsiaal- ning transmeedia loojutustuse ning kultuuridevahelise kommunikatsiooni vallas.

Teisel ja kolmandal semestril teevad grupid oma probleemide/projektide kallal tööd. Töö on jaotatud projekti-/probleemipõhise õppe viide faasi (avastamine, tõlgendamine, ideeloome, prototüüpimine ja edasiarendamine). Igas faasis on nii meeskonnatööd kui ka mentoritega kohtumisi, millele lisanduvad seminarid ja miniloengud, mis on temaatiliselt selle konkreetse faasi jaoks olulised (projektijuhtimine, kriitiline mõtlemine, praktiline innovatsioon, andmekogumise ja -analüüsi meetodid jne). Viimane semester kulub lõputööle.

Millised õppurid ja millise taustaga inimesed võiks sellest programmist huvituda?

Meie tulevased tudengid on õppinud või töötanud kas meedia, tehnoloogia, kultuuri- või sotsiaaluuringute vallas, neil on iseseisva ja analüütilise mõtlemise harjumus ja neid tõukab tagant isu innoveerida. Samuti on vaja head inglise keele oskust.

Milliseid praktilisi oskusi tudengid õpingute käigus omandavad? Millised karjääriteed lõpetades valla on? Millised on akadeemilised väljavaated?

Ekraanimeedia ja innovatsiooni õppekava aitab tudengitel meediatööstuse ja -kaasamise puhul kõikjale ulatuvate ekraanide, digitaalsuse, platvormistumise ning andmestumisega kaasnevad muutusi mõtestada. Õpitakse lahendama kompleksseid probleeme ja selles kontekstis innoveerima.

Õppe kvaliteet ja loovas õpikeskkonnas kogetu annavad üliõpilasele kaasa võime teadlikult ning enesekindlalt meeskondades töötades kompleksseid ekraanimeedia probleeme lahendada. Sellise profiiliga inimesi on vaja nii rahvusvahelistes meedia- ja loovtööstustes, aga ka avalikus sektoris ja MTÜdes. Samuti saab oma akadeemilist huvi jätkata doktoriõppes.

Mis on programmi juures kõige põnevam?

Leian, et see on imeliselt innovatiivne ja kaasaegne programm nii uuritava materjali kui ka õppekogemuse poolest. Kui peaksin oma õppeteekonda taas alustama, otsiksin kindlasti midagi selle programmi sarnast.

Lähemalt õppekavast