Ülikooli karjäärinõustajal on olnud viimastel nädalatel kiire: kes uurib täpsemalt huvipakkuvate erialade kohta, kes soovib teada, mida oleks kasulik õppida, et tulevikus kindlamalt tööd leida, kes soovib infot, milline valdkond talle sobida võiks. Töötavate inimeste puhul mängib rolli ka õppimisvõimaluste paindlikkus, seetõttu küsitakse, mida saab õppida näiteks sessioonõppes.

Üks levinumaid soove on ilmselt: „Tahan teha eriala valikul õige otsuse, aga kuidas?“ Soovitakse, et suudetaks ise pakutavaid võimalusi avarama pilguga vaadata, aga ka seda, et keegi toetav ja erapooletu lihtsalt kaasa mõtleks, nõustaks. Muidugi on ka hoopis spetsiifilisemaid pärimisi, näiteks milliseid programmeerimiskeeli tulevikku silmas pidades õppima peaks. Mõnele küsimusele teab nõustaja vastuseid varasematest teadmistest ja kogemustest, mõne puhul saab aga koos mõelda, kust infot leida.

On neid küsijaid, kellel kitsam eriala juba omandanud ja kes soovivad lisaks midagi laiemat õppida, et oma võimalusi avardada. Aga on ka vastupidiseid näiteid: õpitud on midagi laiemat, aga tahetakse juurde konkreetsemat ametit ja kindlat tööd – Tallinna Ülikool pakub ka rakenduskõrgharidust. Aga meeles tuleb pidada, et ülikooliharidus ise annab tööturul võimaluse kandideerida ametikohtadele, mis kõrgharidust eeldavad.

Küsimus on muidugi selles, millised on võimalikud töökohad sisseastujaid huvitavates valdkondades, kas need võiksid meeldida ja milliseid vajadusi tulevane töökoht peaks rahuldama, millistele väärtustele vastama. Lihtsam on siis, kui on tuttavaid, kes huvipakkuval erialal töötavad. Nende käest saab uurida, mida see või teine töö endast kujutab.

Ka karjäärinõustajaga saab arutada, millised omadused teatud valdkondades kasuks tulevad ja kas huvilisel endal on selles osas eeliseid või eelistusi. Ka ametikirjeldustes ja kutsestandardites on välja toodud, millised oskused, teadmised ja hoiakud kusagil nõutud on. Õpingute ajal saab käia ka praktikal, panna ennast proovile.

Kindlasti laiendab ülikooliharidus karjäärivõimalusi. Teisest küljest on teada ka tõde, et mida rohkem sa tead, seda enam mõistad, kui vähe sa tead ja kui palju võiks veel õppida. Eriti mõnus on ülikoolis siis, kui sul on siiras huvi mingi konkreetse valdkonna vastu – siin leiad palju uut põnevat mõtteainet ja samade huvidega inimesi.

On tõsi, et osa erialasid on ülikoolis teistest mitu korda popimad. Nende puhul on näiteks lihtsasti arusaadav, mida õpetatakse ja kus hiljem tööle asutakse, need tagavad teatava kindlustunde, et seda ametikohta on vaja. Popimad võivad olla aga ka erialad, mis tunduvad huvitavad sisu poolest, pakuvad head sissetulekut, on mainekad või annavad tööturul erinevaid võimalusi.

Tallinna Ülikoolis on popid erialad näiteks psühholoogia, alusharduse pedagoogika, informaatika, õigusteadus ning haldus- ja ärikorraldus. Näiteks psühholoogia kohta võib põhjusena oletada, et inimestele pakuvad huvi teised inimesed, see, miks käitutakse teataval viisil ning kas ja kuidas saab käitumist mõjutada. Tallinna Ülikool on tuntud ka õpetajakoolituse pika tava ja innovaatilisuse poolest, sellest tulenevalt tullakse just siia.

Ülikooli õppima kandideerides saab toetuda oma tugevustele, huvidele, oskustele, aga ka soovidele ja vajadustele. Samas, paar aastat tagasi sai veidi nagu ka meelelahutuse mõttes ülikoolist huvitunutele nn erialaloosi pakutud. Keerutad loosikasti, tõmbad lipiku ja saatus otsustab, millist eriala õppima minna võiksid. Nali naljakas, aga mõtlemisainet andis see juurde. Kes avastas uue eriala, millest polnud varem kuulnudki, kes veendus, milline ala pole kohe kindlasti tema jaoks, kes sai kinnitust, et on õigel teel. Aga ükskõik, missuguse vastuse saad, mõtled alati, kas see sobib sulle või ei ja lõpuks otsustad ikka ise.

Lisainfo: www.tlu.ee/sisseastumine

20. juuni esimesest minutist alates saab infosüsteemis www.sais.ee esitada avaldusi Tallinna Ülikooli astumiseks. Süsteemi saab siseneda ID-kaardi või mobiil-ID-ga. Kellel selleks vajadus, saab lisadokumente esitada alates 26. juunist ülikooli kampuses.

Vastuvõtt kestab 1. juulini. Avalduse saab esitada kuni kahele erialale. Ülikooli võetakse vastuvõtulävendi ületanud kandidaadid paremusjärjestuse alusel. Lävend bakalaureuseastmes on 65, magistriõppes 70 ja doktoriõppes 75 palli.

Bakalaureuseõppesse võetute nimekirjad avalikustatakse 17. juulil, magistri- ja doktoriõppe puhul jooksvalt pärast eksameid. Õppima asumise soovist tuleb teada anda kolme päeva jooksul pärast vastuvõtmise teate saamist.